Alguses tuleb nina vägisi piima sisse pista

Sellisena võib töötada haridusminister Mailis Repsi välja käidud gümnaasiumisse pääsemise lävend, mis nõrgema tulemusega õpilased põhikoolist kutsekooli saadaks.

Kuigi kõlab nagu karistus, annab see põhjuse varem järele kaaluda oma soovid ja võimalused. Palgavõimalused on kutsekeskhariduse saanul igatahes paremad kui gümnaasiumilõpetajal. Kui aga on kindel soov gümnaasiumiga jätkata, saab tubli tööga ennast lävendile upitada.

Kutsehariduse laia hõlma alla mahuvad nii süvenemist ja erihuvi nõudvad erialad, olgu rätsep või automaatik, kui ka küünetehniku või maalri oma. See annab vaidluses argumente nii neile, kes väidavad, et lävendialustel õpilastel läheb ametikoolis raskeks, kui ka neile, kelle arvates lõikab kutsekool kõrgkoolis õppimise võimalused läbi.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo kinnitab, et kutsekeskharidus on kõrgkooliõpingute alustamisel samaväärne gümnaasiumiharidusega, pärast töökogemust aga isegi eelistatum – need noored teavad, mida nad kõrgkoolist saama tulid. Mitmesuguseid täiend-, ümber- ja uuestiõppevõimalusi on juba praegu, aga pikeneva tööea juures läheb neid veel rohkem vaja.

Need gümnaasiumid, kus katsed on juba praegu mitu kraadi kangemad kui pakutud lävend, püsivad vaikselt kui kuldid rukkis. Ammu tehtud, võiksid nad Repsi lävendi lahtrisse kirjutada.