Terroriga töökohal ei tule leppida

Mis tahes ettevõtte eesmärgiks peab olema inimest väärtustav suhtumine kogu ettevõttes, alustades juhist ja/või juhtkonnast. Kui juht on seda meelt, et töötajate vaimne tervis on prioriteet (sh töövõimetuse ja töötaja puudumisega kaasnevad kulud), siis on mõistlik alustada konkreetse vastutaja leidmisega organisatsioonist või värvata inimene, kellel on selles valdkonnas nii teadmised kui kogemus. Alles siis saab töötaja jaoks ka päriselt midagi muutuda.

Töösuhtes on kõige sagedasemad vaimse tervise probleemid seotud vajadusega optimaalse inimeste hulgaga kõik nõutavad vajalikud tööd tehtud saada. Sageli ei võeta lahkunud töötaja asemele uut (et kulusid kokku hoida) ja töö jaotatakse ära olemasolevate töötajate vahel. Vahel on see õigustatud, ent tihti mitte. Töökoormus kasvab, lisaaega võetakse puhkeaja arvelt. Töötaja väsib ja tekib stress, halvemal juhul juba läbipõlemine ja depressioon. Juhid on sellises olukorras nagu kahe tule vahel – kas kasuminumber või inimene? Sõltub juhi küpsusest, kuidas olukorrale läheneda nii, et kõik terveks jääksid ning organisatsioon toimiks.

Töötajate vaimse tervise eest hoolitsemist kasutatakse ühe osana tööandja väärtuspakkumisest või ettevõtte tööandjabrändi kujundamisel. Sageli aga on see vaid lause strateegiadokumendis. Juhid peaksid aga teadvustama, et tööandja tegelik käitumine on see, mis tagab, et töötaja loob ettevõttele suuremat tulu ning mis turul pikaajalise maine kujundab. 

Kui terroriseerija on juht ise

Oma kogemusest saan tuua näite, kus ettevõtte juht ise töötajaskonda vaimselt terroriseerib. Selle tulemusena lahkusid aastate jooksul paljud spetsialistid ja juhid, sisekliima ning maine tööturul sai rikutud. 

Tänapäeva juht oskab või õpib kahjusid ennetama (mis on seotud töötajate väärika kohtlemisega), alles siis saab hakata tekitama tulusid, mis kaasnevad meeskonna väärtustamise, õiglase kohtlemise ja tõeliselt inimkeskse juhtimisega.

Üks oluline vaimse tervise mõjutaja töökohal on töökiusamine (psüühiline vägivald). Enamasti lõpevad sellised lood töötaja lahkumisega ettevõttest – see on töötaja ja juhi või siis kolleegi vaheline konflikt, mis paljuski toimub tagaselja ja jääb nähtamatuks. Sageli ei saa teise suhtes psüühilist vägivalda kasutav inimene sellest ise arugi. Mitte kõik inimesed aga ei leia endas alati jõudu, et väljakannamatuks muutunud töölt lahkuma, nii töötatakse aastaid vaimse terrori all.

Ettevõtetes ei ole enamasti inimest, kelle poole töökiusamise juhul abi saamiseks pöörduda. Kui oma meeskonnas sobiva väljaõppe ja oskustega inimest ei ole, on lahenduseks selline inimene värvata või osta teenus sisse. 

Vaimse tervise tagamine organisatsioonis on kahepoolne protsess. Selle eest vastutavad nii töötaja kui tööandja, ent jõupositsioon on kindlasti tööandjal. On oluline, et ettevõtte (personali)juht teadlikult toetab vaimse ja füüsilise tervise kitsaskohtade tuvastamist organisatsioonis, valib kindla inimese, kes kaardistab olukorra ja koostab toimiva tegevuskava vaimse ning füüsilise tervise teemadega tegelemiseks. 

Teedrajavad juhid julgevad konfliktidele silma vaadata ja teemadega tegeleda. Nad on valinud organisatsiooni pädevad inimesed, et töötajate vaimse tervise teemaga reaalselt samm-sammult tegelema hakata. Oluline on seeme idanema panna, siis on lootust, et ühel päeval kasvab sellest suur ja lopsakas taim.