Kuula

Robertallan Tuisk: teeme Eestist globaalse e-tervise labori

Kõrgtehnoloogia Eesti haiglate operatsioonisaalides on tavapärane, aga meil tuleks tõusta e-tervise innovatsiooniliidriks.Foto: Jassu Hertsmann

Eestil on kõik eeldused juhtida maailma e-tervise innovatsiooni: meil on tehnoloogilised teadmised, digitaalne infrastruktuur ja avatud ühiskond, kirjutab Robertallan Tuisk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Tervishoiusektor seisab ülemaailmselt silmitsi enneolematute väljakutsetega alates elanikkonna vananemisest kuni krooniliste haiguste leviku ja pandeemiate ohuni. Eesti, väikeriik, mis on juba tõestanud oma võimekust digitaalse innovatsiooni vallas, on ideaalselt positsioneeritud juhtima järgmist revolutsiooni tervishoiu digitaliseerimises.

Minu visioon Eestist kui globaalse e-tervise laborist keskendub kolmele põhisuunale: personaalmeditsiini arendamine, andmepõhiste tervishoiulahenduste loomine ja globaalse tervishoiuinnovatsiooni edendamine.

Personaalmeditsiin: igaühele oma tervishoid

Personaalse meditsiini edendamine, mis tugineb geneetilisele teabele ja individuaalsetele terviseandmetele, võib revolutsioneerida, kuidas me mõistame ja ravime haigusi. Eesti on juba maailmas tuntud oma e-tervise ja digitaalsete terviseandmete süsteemi poolest.

Laiendades seda personaalmeditsiini valdkonda, võiksime pakkuda rätsepatööna valminud ravimeetodeid, mis on kohandatud iga inimese unikaalsete vajaduste järgi. See mitte ainult ei suurenda ravi efektiivsust, vaid ka vähendab kõrvaltoimeid ja tervishoiukulusid, muutes tervishoiu tõeliselt inimkeskseks.

Andmepõhised tervishoiulahendused: terviseandmete jõud

Eesti võib saada eestvedajaks andmepõhiste tervishoiulahenduste loomisel, kasutades ära oma maailmatasemel IT-infrastruktuuri ja digitaalset kirjaoskust.

See hõlmab tehisintellekti ja masinõppe rakendamist suurte terviseandmekogumite analüüsimiseks, et tuvastada haiguste mustrid, parandada ennetavat meditsiini ja kohandada raviplaane.

Samuti võimaldab see teha tõhusamaid ja kiiremaid kliinilisi otsuseid, parandades patsiendi tulemusi ja vähendades tervishoiusüsteemi koormust.

Globaalne tervishoiuinnovatsiooni edendamine

Eesti unikaalne positsioon digitaalse innovatsiooni liidrina annab meile võimaluse mitte ainult arendada e-tervise lahendusi kodumaal, vaid ka jagada neid teadmisi ja tehnoloogiaid maailmaga.

Eesti võib olla rahvusvaheline koostööplatvorm, kus tervishoiu innovaatorid, poliitikakujundajad ja tehnoloogiaettevõtted kohtuvad, et kujundada tuleviku tervishoiu suundi. Selline koostöö võib viia uute globaalsete standarditeni terviseandmete vahetuses, privaatsuse kaitse ja e-tervise rakenduste arendamises.

Eesti on ainulaadses positsioonis, et juhtida maailma e-tervise innovatsiooni. Meil on vajalikud tehnoloogilised teadmised, digitaalne infrastruktuur ja avatud ühiskond, et katsetada ja rakendada uusi tervishoiulahendusi.

Eesti kui globaalne e-tervise labor ei ole pelgalt unistus, vaid realistlik visioon, mis võib tugevdada meie tervishoiusüsteemi, parandada elanikkonna tervist ja positsioneerida Eestit kui tervishoiu innovatsiooni liidrit maailmas. See on võimalus, mida ei saa jätta kasutamata, kui soovime ehitada tervemat, õnnelikumat ja jätkusuutlikumat tulevikku kõigile.

Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.