Jäta menüü vahele
Artikkel
- Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Taastuvenergia tasud vähenevad tulevastele investoritele
Teisipäeval majanduskomisjonis toimunud avalikul arutelul sai kinnitust seisukoht, et taastuvenergia tasusid saab ja tuleb muuta väiksemaks, aga regulatsioone tuleb muuta õiguskindlust rikkumata.
Tagantjärele reeglite muutmine ei ole õigusriigile kohane ja see kahjustaks oluliselt Eesti investeerimiskliimat. Seaduste meelevaldne muutmine ühes ärivaldkonnas omab vaieldamatult laiemat mõju ettevõtluskeskkonnale ja finantssektorile tervikuna, mis viib investeerimisotsuste tühistamiste, loomata jäänud töökohtade ja madalamate maksutuludeni (soovitan tutvuda ka Eesti Pangaliidu vastava murekirjaga majandusminister Partsi poole). Ka Euroopa Komisjoni energeetikavolinik G.Oettinger on kirjalikult väljendanud Komisjoni seisukohta, et tagasiulatuvalt toetusi muuta ei tohi.Eesti riik on soovinud taastuvenergia dotatsioonide kehtestamisega suurendada taastuvenergia osakaalu energia tootmises. Tänaseks on see eesmärk täitunud isegi loodetust kiiremini, mis annab nüüd võimaluse välja töötada madalamate määradega toetusskeemide uued põhimõtted. Uute toetusskeemide kehtestamisel on erinevaid võimalusi alates ühekordsetest investeeringutoetustest lõpetades dotatsiooni sidumisega CO2 hinnaga. Peale kõikide turuosaliste kaasamist saaks uutes toetusskeemides kokku leppida veel sel aastal. Hetkel menetluse lõppfaasis olevas elektrituruseaduses ei reguleerita taastuvenergia tasusid, vaid keskendutakse ainult elektrituru avamisele 2013. aastast.Pikas perspektiivis on mõistagi õige, et nii põlevkivil kui taastuvatel allikatel baseeruv energiatootmine toimib ilma dotatsioonideta. Seniks tuleb aga kindlustada, et oleks tagatud õiguskindlus ja toetuste eesmärgipärasus. On igati loomulik, et taastuvenergia toetused vastavad Euroopa Liidu riigiabi reeglitele, aga vastutus riigiabi loa saamisel lasub riigil, mitte siseriiklikke regulatsioone järginud investoritel. Eestiga sarnast toetusskeemi kasutavad mitmed teised riigid ja seni pole Euroopa Liit keeldunud ühelegi liikmesriigile riigiabi loa andmisest taastuvenergia valdkonnas.2011. aastal kulus taastuvenergia toetusteks 56 miljonit eurot. On väär väita, et taastuvenergiatasud toidavad ebaõiglaselt tundmatut väliskapitali. Konkurentsitult kõige suurema osa taastuvenergia dotatsioonidest saab riigile kuuluv Eesti Energia, kelle investeeringud puidu põletamisse Narva jaamades on olnud kahtlemata kasumlikud. Tänavu võivad Eesti Energiale makstavad toetused küündida juba 25 miljonit euro kanti. 2012. aasta esimeses kvartalis sai Eesti Energia 39% kõikidest väljamakstud dotatsioonidest.Palju vaidlusi on tekitanud küsimus, kui kasumlikud on taastuvenergiat tootvat ettevõtted ja kas tegemist võib olla ülekompenseerimisega. Konkurentsiamet on lubanud omapoolse värske analüüsiga saada valmis selle aasta oktoobris. Energiaettevõtete tellimusel valminud PWC uuring väidab, et Eesti taastuvenergiasektori varade keskmine tootlus on 7,9%. Edasiste otsuste langetamiseks on igal juhul vaja analüüse, mille metoodika on läbipaistev ja tulemused usaldusväärsed. - Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Uuringud näitavad, et rämpstoit võib ajule kahjulikult mõjuda
Tartu ülikooli teadlaste hiirte peal tehtav uurimistöö näitab, et isegi lühiajaline kokkupuude rämpstoiduga muudab vere-ajubarjääri lekkivamaks ning võib mõjuda halvasti aju tervisele.
Tartu ülikooli teadlaste hiirte peal tehtav uurimistöö näitab, et isegi lühiajaline kokkupuude rämpstoiduga muudab vere-ajubarjääri lekkivamaks ning võib mõjuda halvasti aju tervisele.
Suur ärikinnisvara ülevaade: büroopinnad löögi all, ladude äri jätkab buumimist
Ärikinnisvara tehingute arv püsib kängus, omanikud on üürnike nimel nõus kasvõi nahast välja pugema. Aga ka hiigelallahindlused ei pruugi klienti tuua ning osad pinnad ähvardavad tühjaks jäädagi.
Ärikinnisvara tehingute arv püsib kängus, omanikud on üürnike nimel nõus kasvõi nahast välja pugema. Aga ka hiigelallahindlused ei pruugi klienti tuua ning osad pinnad ähvardavad tühjaks jäädagi.