Ettepanekust avalikustada Soomega sarnaselt ka Eestis maksustatavad palga- ja kapitalitulud loodetakse, et see toob kaasa maksutulude laekumise kasvu, vähendab nn ümbrikupalku jne. Eesmärk on iseenesest õige, samas ei tahaks aga nõustuda, et palgatulude avalikustamine ses osas midagi paremaks muudab, kirjutab ASi Viimsi Keevitus tegevdirektor Jaak Ritso.
Ühest küljest eeldan, et meie maksu- ja tolliametis on piisavalt pädevad spetsialistid, kes suudavad niigi välja selekteerida, kas, kus ja kui palju manipuleeritakse maksutuludega.
Sama loogika järgi võiks ju avalikustada ka näiteks inimeste kaaluindeksi, vererõhu või muud – et äkki arstid pole piisavalt pädevad ja avalikkus päästaks meie tervise. Või siis tuleks välja, et kui kaaluindeks ei ole õige, siis teatud erialadel tegutseda ei tohi…
Minu meelest on tippspetsialistide ja juhtide palgakujunduses niivõrd palju erinevaid nüansse, et kõrvalseisja ei suuda selle loogikat niikuinii hoomata.
Teisalt on meie maksumudel tunduvalt lihtsam ja loogilisem kui Soomes. Meil puudub astmeline tulumaks ning vajadus palka n-ö optimeerida. Vahet pole, kas palk on 1000 või 10 000 eurot, maksuprotsent on ikka sama. Seega langeb ära ka tippspetsialisti või juhi palkade võrdlemise vajadus selles kontekstis.
Seega on minu meelest ainuke positiivne tulem maksustavate tulude avalikustamise puhul teatud osa inimeste uudishimu rahuldamine. Kuid mul on vähe usku, et see parendaks meie majandusseisu või kasvataks riigi tulusid.
Seotud lood
Reedene "palgapäev" kajastus Soome ajakirjanduses tavapärasel kombel tippude väljatoomise, kogutulu vähenemise trendi nentimise ja mõtestamisega, mida selline praktika on Soomele andnud. Ei mingit hüsteerilist uudishimupuhangut, üleüldist kadeduslainet või ühiskondlikku kõlapinda leidvat kahtlust, kas me ikka peaksime tulude avalikustamisega jätkama või mitte.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.