Presidendi otsevalimised näivad nii piiratud volitustega institutsiooni jaoks pisut liiast. Kuid presidenti võiks valida kohe valimiskogus, jättes riigikogu-astme ära, sest see on nii või teisiti kuidagi piinlik, kirjutab kirjandusteadlane ja luuletaja Aare Pilv.
Kui riigikogul ei õnnestu presidenti valida, oleks kogu nagu läbi kukkunud, aga kui õnnestub, jätab see kitsa seltskonna omavahelise diili mulje.
Valimiskogu omavalitsuste esindajad aga ei peaks olema mitte volikogusiseste sobingute tulemus (nagu nad praegu sisuliselt on), vaid valimistel kõige rohkem hääli saanud kandidaadid. Piirav tingimus peaks olema, et esindajad on valimiskogu toimumise ajal volikogu, valla- või linnavalitsuse liikmed (sest ka viimased täidavad sisuliselt valijate antud mandaati).
Kui kõige rohkem hääli saanud kandidaadid ei vasta sellele piirangule, läheks nende koht häälte arvult järgmistele kandidaatidele (mitme valimisringkonnaga Tallinna puhul tuleks järjestust ilmselt arvutada, nt kandidaatide ringkonnasiseseid protsente võrreldes).
See tooks muidugi kaasa olukordi, kus omavalitsust ei esindaks alati parajasti valitseva koalitsiooni liige – aga asja iva olekski isikuvalimiste mõõtme esiletõstmine, nii saaks presidenti valida just need isikud, kes on valimistel kõige suurema toetuse saanud. See töötaks kuigivõrd vastu ka peibutuspartide kasutamisele, sest nende valimiskogu-koha saaks endale ilmselt mõne teise nimekirja populaarseim kandidaat.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.