Presidendi otsevalimised näivad nii piiratud volitustega institutsiooni jaoks pisut liiast. Kuid presidenti võiks valida kohe valimiskogus, jättes riigikogu-astme ära, sest see on nii või teisiti kuidagi piinlik, kirjutab kirjandusteadlane ja luuletaja Aare Pilv.
Kui riigikogul ei õnnestu presidenti valida, oleks kogu nagu läbi kukkunud, aga kui õnnestub, jätab see kitsa seltskonna omavahelise diili mulje.
Valimiskogu omavalitsuste esindajad aga ei peaks olema mitte volikogusiseste sobingute tulemus (nagu nad praegu sisuliselt on), vaid valimistel kõige rohkem hääli saanud kandidaadid. Piirav tingimus peaks olema, et esindajad on valimiskogu toimumise ajal volikogu, valla- või linnavalitsuse liikmed (sest ka viimased täidavad sisuliselt valijate antud mandaati).
Kui kõige rohkem hääli saanud kandidaadid ei vasta sellele piirangule, läheks nende koht häälte arvult järgmistele kandidaatidele (mitme valimisringkonnaga Tallinna puhul tuleks järjestust ilmselt arvutada, nt kandidaatide ringkonnasiseseid protsente võrreldes).
See tooks muidugi kaasa olukordi, kus omavalitsust ei esindaks alati parajasti valitseva koalitsiooni liige – aga asja iva olekski isikuvalimiste mõõtme esiletõstmine, nii saaks presidenti valida just need isikud, kes on valimistel kõige suurema toetuse saanud. See töötaks kuigivõrd vastu ka peibutuspartide kasutamisele, sest nende valimiskogu-koha saaks endale ilmselt mõne teise nimekirja populaarseim kandidaat.
Seotud lood
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.