Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Toomas Peterson
- 6. september 2014 kell 6:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Ähvardus: Siberi-ülene lennukeeld
Euroopa Liidule vastusanktsioonidega üles astuv Venemaa on viidanud muu hulgas Siberi-üleste lendude keelamisele, ehkki tegelikkuses seda tõenäoliselt teha ei soovita, kirjutab lennundusspetsialist ja airPetersoni juht Toomas Peterson.
Venemaa ähvardust keelustada Euroopa lennufirmadele ülelennud Siberist tuleks vaadelda ühe igivana probleemi kontekstis. Juba alates eelmise sajandi 70ndatest aastatest maksavad Siberi ülelende tegevad lennufirmad pretsedenditult enamuse lennuliiklustasusid otse Vene lennukompaniile Aeroflot, mitte lennuliiklust reguleerivatele firmadele, nagu tavaliselt. See summa võib ulatuda kuni 300 miljoni euroni aastas. Täpne suurus ei ole teada, sest konfidentsiaalsusele viidates kumbki pool andmeid ei avalikusta.Ilmselgelt moonutab sellise sunniraha maksmine Euroopa lennufirmadelt ühele Vene firmale konkurentsi ning raskendab Euroopa firmadel konkureerimist Aasia poolelt lähtuvate lennukompaniidega. Euroopa Liit on juba aastaid väljendanud muret, et need tasud on vastuolus nii ELi konkurentsieeskirjade kui Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) Chicago konventsiooniga.2011. a detsembri jõuluootuses leppisid Euroopa Komisjon Siim Kallase juhtimisel ja Venemaa valitsus toonase majandusarengu ministri Elvira Nabiullina isikus kokku, et alates 2014. aasta 1. jaanuarist muudetakse kõik need lennuliiklustasud, mida Euroopa Liidu lennufirmad peavad maksma Venemaa territooriumist üle lendamise eest, kulupõhiseks ja läbipaistvateks.Paraku ei ole Venemaa seda lepingut täitnud ning Aeroflot nõuab ja lennufirmad maksavad raha endiselt edasi. Nüüd, ELi ja Venemaa vastastikuste majandussanktsioonide kehtestamise kontekstis, pressitakse Siberi ülelendude keeluga ähvardades Euroopa Liidult välja mainitud 2011. aasta lepingu praktiline mittetäitmine. Tagantjärele tarkusena tundub, et Venemaa ei võtnud selle lepingu täitmist kunagi eriti tõsiselt.Euroopa lennufirmadele tähendaks kõnealune keeld lendude pikenemist kuni neli tundi ning sellega kaasnevate kulutuste järsku kasvu. Üks suuremaid – Lufthansa - on juba jõudnud teatada, et nende firma kannataks näiteks kolme kuuga miljardi euro suuruse kahju.Piirangud, mida võidakse rakendada Lufthansa, British Airwaysi ja Air France´i jt Euroopa lennufirmade suhtes, võivad aga mõjutada ka Aeroflotti, kes saab ülelendude eest lennufirmadelt tasusid. Viimati mainitud majanduslik aspekt võibki olla põhjuseks, miks Venemaa tegelikult üle Siberi lende keelustada ei soovi, vaid kasutab seda üksnes ähvardamiseks, teades väga hästi, kui võimas mõju on Euroopa lennufirmadel Euroopa Komisjonis.Lennukeelde kui selliseid on aga maailmas ikka kasutatud. Reeglina on riigid keelanud täielikult või teatud kõrgustel lennud oma territooriumi kohal julgeoleku- või sõjalistel kaalutlustel. Nii on see juhtunud Liibüas, Bosnia ja Hertsegoviinas, Iraagis ja mujal. Samuti võivad lennuametid keelustada nende riigis registreeritud lennufirmade lende üle teatud territooriumide.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Euroopa tarbijaühendused esitasid Temu peale ühiskaebuse
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.