Kui firmaautode täiendava maksustamise eesmärk oleks õiglus, siis oleks rahandusministeerium alustanud suurimast ebaõiglusest, lõpetades kuluhüvitiste eest erasõidukite ja autokütuse ostmise riigikogu liikmetele, kirjutab OÜ Tarmeko KV juhatuse liige Jaak Nigul.
Järgmiseks oleks võinud teha sõidupäevikute täitmise kohustuslikuks kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes. Kumbki tee poleks küll tõstnud maksulaekumist, kuid riigi kulutusi oleks ikkagi kokku hoitud.
Millegipärast arvatakse ministeeriumis, et ametiautoga tehtavaid erasõite saab avalikus ja erasektoris käsitleda ühte moodi: kui erisoodustusmaks on tasutud, siis on kõik korras. Aga kui president, peaminister, ministrid ja teadmata hulk ametnikke teevad ametiautoga ära nii töö- kui erasõidud, siis ei küsi ju keegi neilt endilt erisoodustusmaksu, vaid sellegi maksvad kinni maksumaksjad erasektorist. Seejuures ei osanud ministeerium kuu aega tagasi vastata, kui palju ametiautosid avalikus sektoris üldse on.
Sõiduauto erisoodustusmaks on riigiasutuse tegevuskulude loomulik osa, nagu näitavad näiteks Muuseumiehituse SA aastaaruanded 2009-2011, millele on teiste hulgas alla kirjutanud ka rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak, kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles ja nõukogu esimehena riigikogu rahanduskomisjoni liige Remo Holsmer.
Seesama Remo Holsmer ütles käibemaksuseaduse muutmise eelnõu esimesel lugemisel riigikogus: "Eelnõu eesmärk on, et edaspidi oleks maksustamine õiglasem: kui praegu ostab auto eraisik, siis maksab ta täie rauaga käibemaksu, aga kui auto ostab ettevõtja, siis saab ta käibemaksu tagasi küsida. Me teame, et tegelikult kasutatakse ametiautosid peale töösõitude ka eratarbeks."
Mõistagi teevad ettevõtjad ja paljud erasektori töötajad ametiautodega ka erasõite, sest see on ajasäästlik, keskkonnasõbralik ja paljudel juhtudel ainuvõimalik lahendus. Loomulikult eelistab inimene sõita mugava ja võimalikult turvalise autoga. Täpselt sama teevad need avaliku sektori töötajad, kellel on ametiauto kasutamise võimalus. Kui riigi tippametnikke sõidutatakse nii töö- kui erasõitudel maksumaksja kulul luksusautodega, siis miks ei tohi ettevõtjad sedasama teha oma raha eest?
Tõsi, praegune olukord ei ole õiglane eraisikuist autoostjate suhtes. Kuid kui seadusemuudatuse eesmärgiks on õiglus, siis peavad hakkama maksma kõik ametiautode kasutajad nii avalikus kui ka erasektoris oma erasõitude eest ise, oma raha eest.
Kui eesmärgiks on aga riigieelarve puudujäägi katmine, siis peaks alustama puudujäägi tekkepõhjustest, millest suur osa on välditavad. Avalikus sektoris ja selle küljes on tuhandeid “töökohti”, mille olemasolu ja töötasu on sügavalt ebaõiglased, ning mis võib-olla raiskavad rohkem, kui varastavad maksupetturid.
Seotud lood
Ametiautod on mõeldud ainult ametisõitudeks, teatas maanteeameti juht Aivo Adamson. Tema sõnul kavatsetakse maanteeametis ametiautod varustada GPS-idega, et erasõidud ametialastest eraldatud saaks.
Siseministeeriumi varade asekantsler Riho Kuppart ütles Äripäevale, et nende valitsusalas pole praegu tarvis teha muudatusi nagu sõidupäevikute kasutusele võtmine, sest sõidukite kasutamine on karmilt reguleeritud.
Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis ja EVEA president Kersti Kracht teevad ettepaneku muuta Eesti maksuseadusi selliselt, et kõiki praeguseid erisoodustusi käsitada tulevikus kui tavalist töötasu. Erasektori töötajate puhul tähendaks see soodustuse isikustamist ja personaalset maksustamist. Avalikus teenistuses tuleks aga erisoodustuse andmine üldse keelata.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele