Ettevõtja Jaak Nigul tegi eile Äripäevas ilmunud arvamusloos ettepaneku panna ametnikud sõidupäevikut pidama ja erasõitude eest ise maksma: maksulaekumisi see küll ei suurenda, ent riigi raha hoiab kokku igatahes.
Äripäev toetab Nigula mõtet panna ametnikud sõidupäevikut pidama: esiteks annaks see maksumaksjale ülevaate, kui heaperemehelikult on tema rahaga ümber käidud; teiseks hoiaks see ametnikke tagasi tööautoga erasõite tegemast. Et neid tehakse, on avalik saladus, mille ees on aga pikema aja jooksul silm kinni pigistatud.
Osalt on see arusaadav: kui ameti- ja erasõidul vahet teha pole üldiselt raske, siis kahe sõidu vahel autot vahetada võib sageli olla ebamugav. Samas ei saa normaalseks pidada olukorda, kus teadmata hulk ametnikke teeb ametiautoga ära nii töö- kui ka erasõidud, kinni maksab need aga maksumaksja – teadmata, kui palju sellest rahast läks n-ö asja ette (töösõitude peale) ja kui palju n-ö vasakule (erasõitudeks).
Lihtne, loogiline, teostatav. Sõidupäeviku pidamist ei nõuaks me presidendilt ja valitsuskabineti liikmetelt, küll aga kõigilt riigiametnikelt, kelle tööülesannetega seotud sõidud ei puutu kokku riigisaladusega. Iseenesest ei tohiks nende päevikute täitmine e-riigi võimaluste juures veebis reaalajaski nähtavalt keeruline olla, ent esialgu piisab sellestki, et küsimuse või kahtluse tekkimise korral saaks need vastavast ametkonnast kergesti kätte. Avaliku sõidupäeviku mõte pole mitte juuksekarva lõhkiajamine, vaid avalikkuse kontrolli tekitamine maksumaksja raha kasutamise üle.
Kuna ametnike erasõitudele maksumaksja raha eest vaadatakse sageli läbi sõrmede, oli vaja korralikku raputust, et harjumuspäraseks peetu suhtes tähelepanelikuks muutuda. Selleks raputuseks kujunes rahandusministri läinudaastane plaan muuta autode käibemaksustamist viisil, mis täitnuks küll riigikassat, valmistanuks aga suurt meelehärmi ettevõtjale. Kiiruga ette valmistatud ja avalikkusele halvasti kommunikeeritud autode maksustamise muudatused olid tugevasti riigikassa poole kaldu ja ettevõtja suhtes ebaõiglased nii muudatuse erasõidu/ettevõtluskulu proportsiooni kui ka kavandatu kehtima hakkamise etteteatamisaja poolest. Õnneks jättis president käibemaksumuudatused välja kuulutamata ja nüüd tegeleb nendega uuesti riigikogu.
Ausus nii era- kui ka avalikus sektoris. Samuti pole saladus, et erasõite teevad ametiautodega erasektori töötajad. Tõsiasi, et paljudel ettevõtetel puudub käive, küll aga on olemas auto, oligi plaanitud maksumuudatuste ajendiks. Missuguseks osutub sõiduauto käibemaksu mahaarvamise muudatuses isiklike ja töösõitude aktsepteeritav vahekord ja selle maksuhaldurile tõendamise kord, selgub loodetavasti lähiajal. Küll aga võib eeldada, et autode käibemaksustamise muutmise plaan nn ideoloogilist pööret ei tee ning eesmärgiks jääb ikkagi ebaõigluse likvideerimine. St need ettevõtjad, kes praegu esitavad isiklikke väljaminekuid ärikulutustena, ei saa seda tulevikus enam teha. See on lahendamist nõudev probleem vaatamata kõigile vigadele, mis läinud aastal kõnealuseid muudatusi ellu viia püüdes tehti.
Ent sama palju tähelepanu kui ettevõtjate ärikulude pähe esitatavad erakulutused vajab sama nähtus avalikus sektoris. Ametnike avalikud sõidupäevikud on reaalne samm, mis välistab vähendab ametihüvede kasutamist isiklikes huvides.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Ametiautod on mõeldud ainult ametisõitudeks, teatas maanteeameti juht Aivo Adamson. Tema sõnul kavatsetakse maanteeametis ametiautod varustada GPS-idega, et erasõidud ametialastest eraldatud saaks.
Ametnikud ja riigikogulased peaksid oma isiklikud sõidud ametisõitudest eristama, arvab riigikogu sotsiaaldemokraadist liige Inara Luigas. Tema hinnangul ei ole kaugeltki loogiline, et tänases vaesuvas riigis on riigikogu liikmel võimalik soetada kõrgklassi auto, mis kuluhüvitistest kinni makstakse.
Siseministeeriumi varade asekantsler Riho Kuppart ütles Äripäevale, et nende valitsusalas pole praegu tarvis teha muudatusi nagu sõidupäevikute kasutusele võtmine, sest sõidukite kasutamine on karmilt reguleeritud.
Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis ja EVEA president Kersti Kracht teevad ettepaneku muuta Eesti maksuseadusi selliselt, et kõiki praeguseid erisoodustusi käsitada tulevikus kui tavalist töötasu. Erasektori töötajate puhul tähendaks see soodustuse isikustamist ja personaalset maksustamist. Avalikus teenistuses tuleks aga erisoodustuse andmine üldse keelata.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.