- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,38%272,8
- OMX Riga−0,52%867,98
- OMX Tallinn−0,26%1 737,76
- OMX Vilnius−0,1%1 052,95
- S&P 500−0,28%5 712,69
- DOW 30−0,61%41 794,6
- Nasdaq −0,33%18 179,98
- FTSE 1000,26%8 205,27
- Nikkei 2251,11%38 474,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,92
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%106,87
- OMX Baltic−0,38%272,8
- OMX Riga−0,52%867,98
- OMX Tallinn−0,26%1 737,76
- OMX Vilnius−0,1%1 052,95
- S&P 500−0,28%5 712,69
- DOW 30−0,61%41 794,6
- Nasdaq −0,33%18 179,98
- FTSE 1000,26%8 205,27
- Nikkei 2251,11%38 474,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,92
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%106,87
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arengukava lubab liiga palju metsa raiuda
Metsanduse arengukavas kehtestatud 12–15 miljoni tihumeetri suurune raiemaht aastas ei ole mitme eksperdi ja uuringu andmeil jätkusuutlik, kirjutavad metsaekspert Indrek Sell ja kliimaekspert Jüri-Ott Salm.
Keskkonnaagentuuri andmeil oli 1993–2011 raiemaht 4–12 miljonit tihumeetrit aastas. 2012 . aasta raiemahuks on hinnatud üle 10 miljoni tihumeetri.
Juurdekasvu mahus raiumine ei ole jätkusuutlik. Kui soovime metsaressurssi pika aja jooksul kasutada, siis ei tohi raiuda rohkem, kui juurde kasvab. Metsa juurde kasvamise kiirus pole aga alati ühesugune – see oleneb paljudest teguritest (puuliik, metsa vanus ja kasvutingimused). Osa puuliike on kiirema kasvuga nooremas eas, teised aga hoopis keskeas või hiljemgi. Kuna enamik meie metsadest on küllaltki eakad, pole nende juurdekasv kuigi suur.
Samuti ei ole võimalik kogu juurdekasvu raietega realiseerida – osa puidust langeb välja looduslike protsesside raames, sh jääb metsa lamavate tüvedena kõdunema ning osa metsa suhtes kehtivad looduskaitselised piirangud. Seega ei saa jätkusuutlikkuse tagamiseks lähtuda vaid aasta jooksul raiutava puidu ja arvestuslikult kogu Eesti metsades juurde kasvava puidu suhtest. Oluline on arvestada ka metsa tagavara muutu.
Metsa tagavara ei saa kuidagi kasvatada metsatöösturite väitega, et vanemad metsad raiutakse ja asemele tulevad noored kiirekasvulised puud.2013. aastal valminud keskkonnaministeeriumi tellitud uuring näitab, et kliimapoliitika seisukohalt oleks jätkusuutlik raiemaht maksimaalselt 8,4 miljonit tihumeetrit aastas.Metsanduse arengukavas seatud 12 miljoni tihumeetrise aastase raiemahu korral hakkab metsade puidutagavara kiiresti vähenema. Kümne aasta jooksul on vähenemine 10%, hiljem aga praegusega võrreldes lausa 20%.
Metsad ei ole enam süsihappegaasi sidujad. See tähendab, et metsades seotud süsinik vabastatakse ning läbi erineva puidukasutuse jõuab see süsinikdioksiidina taas atmosfääri.Raiudes metsa enam kui 8,4 miljonit tihumeetrit aastas, hakkab kiiresti kahanema puidutagavara ning vähenema metsades seotud süsiniku kogus. Metsamaad muutuvad kliimagaaside sidujatest hoopis õhku paiskajateks.Eesti metsade aastane raiemaht ei tohiks olla suurem kui 8,5–9 miljonit tihumeetrit. Niisiis pole metsanduse arengukava aluseks võetud prognoosid pikaajalises perspektiivis jätkusuutlikud.
Kui jätkame raiemahtude suurendamist, toimub see tagavara vähenemise arvel.
Seotud lood
Metsamaade äri uurides rullus lahti ahel, mille abil saadakse eraomanikelt võimalikult odavalt mets kätte ja müüakse edasi välismaiste omanikega ettevõtetele.
Vaidlus selle üle, kas Eestis raiutakse metsa liiga vähe või liiga palju, ei oma vaid meelelahutuslikku või akadeemilist tähendust. Analüüsi järgi mängivad raiemahud üht olulisemat rolli metsa majandamise reeglite muutmiseks, kirjutab SA Keskkonnaõiguse Keskus juhatuse liige Siim Vahtrus.
Mullu valminud analüüsist selgub, et raiemahu tõusul üle 8,5 miljoni tihumeetri aastas hakkab Eesti metsade kogutagavara vähenema. Seda aspekti pole metsanduse arengukava ega sellest lähtuvate edasiste metsapoliitiliste sammude puhul arvestatud, kirjutavad Eestimaa Looduse Fondi metsaeksperdid Indrek Sell ja Liis Kuresoo.
Metsa majandamise tuleviku peamine küsimus seisneb ohustatud liikide elupaikade kaitsmises, kirjutab RMK juht Aigar Kallas.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
