Sisseränne peab tooma Eestisse rohkem ajusid

Eesti on juhtinud oma rändepoliitikat nii, et soodustada nende välismaalaste siia elama asumist, kes on valmis ning võimelised panustama riigi arengusse. Soodustame ennekõike haritud tööjõu saabumist, kellest on meie tööturul kõige suurem puudus ning keda ettevõtjad vajavad. Teisalt on vajalik hoida ära nende välismaalaste Eestisse pääsemine, kes võivad olla ohuks avalikule korrale, riigi julgeolekule või sotsiaalsele toimimisele. Seetõttu on Eestis kehtestatud sisserände piirarv, mis on igati mõistlik hoob rändepoliitika teadlikuks juhtimiseks.

Meie rändepoliitikat võib iseloomustada konservatiivse kaasajastamisena. Teadmispõhise ühiskonna kujundamine vajab kõrgelt haritud töötajaid, mis viitab ka avatud haridusrände vajalikkusele.

Tööandjate huvi ning ootused välistööjõu osas on pidevas muutumises. Võib üldistada, et välismaalastest töötajate poolt täituvate ametikohtade trend on tõusev Lääne-Euroopa riikide ning kiire tehnoloogiaarenguga kolmandate riikide suunas. Lisaks Soomele ja Lätile on Eestisse tööle asumise huvi suurenenud ka kaugematest riikidest, eelkõige Kanadast, Lõuna-Ameerika riikidest (Tšiili, Venezuela) ja ka USAst pärit kvalifitseeritud tööjõu seas.

Analüüsides välistööjõu palkamise vajadust ametialade lõikes selgub, et kõige enam (61%) vajatakse tööjõudu tippspetsialistide tasandil. Oskustööliste ning liinitööliste vajadus on tunduvalt väiksem, vastavalt 27% ja 18%.

Varem kehtinud välismaalaste seaduse järgi oli elamisloa taotlemisel ettevõtluseks nõutav, et välismaalasel, kellel on osalus äriühingus, on vähemalt 65 000 eurot kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis. Potentsiaalsete Eestis alustatavate ettevõtete või start-up´ide käimalükkamise võimaldamiseks on nüüdseks elamisloa andmisel selle kapitalisumma nõudest loobutud. Kuid seda juhul, kui äriühing on olnud Eestis registreeritud vähem 12 kuud ja alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel.

Oluliselt on lihtsustatud ka välismaalaste Eestisse õppima asumist ning teadlaste siia tulemist, et soosida meie haridus- ja teadusmaastiku rahvusvahelistumist ja jätkusuutlikkust. Kõige enam kolmandate riikide teadlasi tuleb meile Venemaalt, Hiinast ja USAst. Samuti oleme soodustanud pererännet, et inimesed, kes tulevad siia tööle, õppima või teadustööd tegema, saaksid kaasa võtta oma pereliikmed ning et ka nende abikaasad saaksid asuda tööle Eestis võrdsetel tingimustel kohalike elanikega.

Statistika järgi ongi ülekaalukalt levinumaks rändeliigiks pereränne. Enamus pererände alusel Eestisse tulijaid jõuab siia Venemaalt ja Ukrainast. Välismaalaste seaduse muudatuste mõjul jäävad välismaalased neist riikidest ka edaspidi üsna suureks Eestis elamisloa saajate grupiks. Kuid kasvab sealt tuleva kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu osakaal, kelle loodava lisandväärtuse pärast konkureerivad teisedki Euroopa riigid.