Savisaare panga saatuse otsustab seadus

Artikkel

- Arvamused
- Kilvar Kessler
- 23. aprill 2014 kell 8:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Savisaare panga saatuse otsustab seadus
Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler kirjutab, mida arvab Tallinna munitsipaalpanga loomise plaanist finantsjärelevalve.
„Võtame invaliididelt toetuse ära, laseme pankade hiigelkasumid makse maksmata riigist välja viia.“ “Kas see munitsipaalpank hakkab Tallinnale laenu andma, et teed korda saaks?“ See on valitud vastukaja kommentaariumeist seoses Tallinna ühistupanga plaaniga.
Finantsinspektsioon (FI) rakendab seadusi. Need kannavad valitsevaid väärtusi ja reegleid. FI-l puudub religioon või emotsioon, on vaid diskretsioon. Samuti on finantsjärelevalvel uurimiskohustus ning meile rakenduvad seaduslikkuse, proportsionaalsuse, konfidentsiaalsuse ning riskipõhisuse nõuded.
Rahvusvahelised standardid sätivad litsentseerimise tingimused. Hinnatakse vähemalt panga osanike ja lõppomanike olemust, kavandatavat struktuuri, panga organisatsiooni ja juhtide sobivust, strateegiat ning tegevuskava, sisekontrolli süsteemi, riskijuhtimist, ettenähtavat finantsseisu ja kapitalibaasi. Vaadatakse, kas panga kontrollistruktuur on risk järelevalve toimimisele. Iga nõude taga on kirev maailm norme: nõudeid inimestele, protsessidele ja süsteemidele.
Tegevusluba ei anta, kui teave on ebapiisav, kui nõuded ei ole täidetud. Pank kaasab raha avalikkuselt ja võtab selle raha arvel kanda riske. Just hoiustajate, meie kõigi kaitseks on vajalik kõrgele seatud latt turule saamiseks ja pangana tegutsemiseks. Maksejõuetu pank tähendab segadust ning kulusid ühiskonnale, kuna puudutatud on lai ring isikuid, tehinguid ja hüvesid.
Üldiselt otsustab litsentsi andmise keskpank või eraldi finantsjärelevalveasutus. Alates 2002 jaanuarist kuni 2014 novembrini otsustab FI juhatus pankadele tegevusloa andmise ja võtmise. Praeguseni oleme tegevusloa andnud kolmele krediidiasutusele. Mõnel korral oleme loa andmisest keeldunud. Viis panka on saanud tegevusloa Eesti Pangalt enne 2002. aastat.
Selle aasta novembrist kuulub tegevuslubade küsimus euroalal Euroopa Keskpanga (EKP) ja tema juhitava ühtse pangajärelevalve mehhanismi SSM pädevusse. Litsentsi andmise otsustab sisuliselt SSMi järelevalvenõukogu lihthäälteenamusega. Nõukogul on 23 liiget, teiste seas FI juht koos teiste euroala riikide pangajärelevalvajatega. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on EKP juhtnõukogu, kuhu kuulub Eestist keskpanga president.
Finantsjärelevalve sõltumatus on rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõte. Vastasel korral mängib ühiskond riskiga, et järelevalve ei toimu mitte demokraatlikus protsessis kehtestatud seaduste kohaselt, vaid tegevust asub suunama selle väline poliitika. Halval juhul on tulemuseks probleemide lahendamine ühise rahakoti arvelt.
Aja jooksul on FI nõukogu juhtinud viie eri erakonna esindajad. Kordagi ei ole nõukogu väljunud oma kavandavast ning juhatuse suhtes järelevalve teostamise funktsioonist ega püüdnud rakendada päevapoliitikat. Sõltumatus on sätestatud FI ja SSMi tegevust reguleerivates õigusaktides ning on nende asutuste tegevuse üheks kindlaks juhtmõtteks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum