Rõivase halb otsus ja Ansipi ämber

Seda üllatavam on, et Ansipi ametisse nimetamine seda paraku pole. Endise peaministri Andrus Ansipi tütre Tiina Ansipi läbipaistmatut nimetamist valitsuse kommunikatsioonibüroo juhiks vabandas büroo sellega, et avalik konkurss luhtus. Konkursil küll osales kolm inimest ning kaks neist pääses lõppvooru, kuid ükski neist vastavat komisjoni ei rahuldanud. Miks, on selgusetu. Näide halvast avalike suhete korraldusest.

Juhtumiga meenub reformierakondlase Neinar Seli käitumine. Pärast Eesti Olümpiakomitee presidendiks saamist korraldas ta küll peasekretäri leidmiseks konkursi, kuid viimasel hetkel loobus avatud ja läbipaistvast lähenemisest ning määras ootamatult ja segastel asjaoludel ametisse konkursil mitte osalenud endise kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese. Nii mõnelgi konkursil osalenul jäi Seli otsusest halb maik suhu. Sama teed astus nüüd ka Reformierakonna esimees ning peaminister Taavi Rõivas, kelle teadmisel ja heakskiidul valitsuse kommunikatsioonibüroo mehitatakse.

Muidugi on nii Sukles kui ka Ansip oma ala asjatundjad. Võib-olla isegi meistrid. Näiteks reklaamib valitsuse kommunikatsioonibüroo, et Tiina Ansip on töötanud nii ajakirjaniku kui ka suhtekorraldajana, küll mitte kunagi juhi ametis. Kuid viis, kuidas ametisse nimetamine toimus, on enam kui küsitav. Mõlemal juhul said ametisse avalikkusele segastel asjaoludel inimesed, kes ei tundud selle ameti vastu, vähemalt ametlikult ja avatult, isegi huvi!

Kummastav on ka kommunikatsioonibüroo tulevase juhi Ansipi suutmatus aduda oma sammu eetilist mitmetahulisust. Isegi juhul, kui ta on parim valik juhtima e-väikeriigi valitsuse kommunikatsiooni, ei pea ta seda tegema, kui tunneb, et see läheb vastuollu tema või avalikkuse eetiliste tõekspidamistega.

Seepärast väide, et muud valikut polnud, kõlab mitte lihtsalt õõnsalt, vaid jätab väga halva mulje. Esiteks on fakt, et valikuid oli, mida on büroo ka tunnistanud. Teiseks, oleks võinud vajadusel veelgi parema otsimist jätkata ning seni ametiülesanded olemasolevate töötajate vahel ära jaganud – samm, mis on levinud eraettevõtetes.

Mis aga peamine, otsus on eelkõige halb, sest jätab mulje, et avalik konkurss oli vaid mäng publikule ning amet oli tagatubades juba jagatud. Lõppude lõpuks on praegune valik ebaõiglane ka Tiina Ansipi enda suhtes, sest jätab varju tema oskused. Aga tõsi on seegi, et koliseva otsuse ametisse astuda tegi Ansip ise.

Autor: Harry Tuul, Harry Tuul