Turismifirmad ei plaani Vene turiste kõrvale jätta, kirjutab turismifirmade liidu peasekretär Kristel Lahtein.
Turismifirmad jätkavad ida suunal turundustegevust, toomaks siia naaberriigi turiste. Möödunud aasta juuniga võrreldes kasvas Eestit külastanud Vene turistide arv viimati 10%. Kasv oli veidi ootamatu, sest märtsist maini oli turistide arv eelmise aastaga võrreldes väiksem.
Vene turist on meile sama oluline kui Skandinaavia, Balti riikide või muude piirkondade turistid. See tähendab, et reisifirmad peaksid jätkama Vene turistidega töötamist – turundustegevusi, koolitusi, turismiatraktsioonide ehitamist ja korrastamist. Lisaks geograafilisele lähedusele on idanaabril muidki põhjuseid siia tulla: alates keeleoskusest kuni arusaadava kultuurini.
Riskid maandatud. Meie turismisektor on praeguseks suutnud riske maandada ning pole mõne aasta taguse ajaga võrreldes enam nii haavatav. See tähendab, et turism ei põhine vaid ühe riigi või kindla piirkonna inimestel.
Kui vene rubla ostujõud jätkuvalt kahaneb, siis pole võimatu, et puhkusele minna tahtev turist valib kaugemate maade asemel lähiriigid.
Kuigi Vene turistid moodustavad kümnendiku kõikidest turistidest, siis on oluline selle suunaga tööd jätkata. Eesti riik ja ettevõtjad on panustanud idanaabritesse nii aega kui ka raha.
Vene turistile selga keerates valivad nad Eesti asemel Läti, Leedu või Soome. Sellest ei võida meie turismisektor aga midagi.
Seotud lood
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.