IRL, kust tuleb sotsialism?

Artikkel

- Arvamused
- Meelis Mandel
- 26. august 2014 kell 9:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
IRL, kust tuleb sotsialism?
Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandeli meelest on IRLi välja pakutud maksureform vale tee, sest tekitab eristaatuse, mille maksavad kinni teised.
Rahva elatustaseme tõstmiseks kiireid ja eriti veel riiklikke mooduseid ei ole, see sõltub vaid ettevõtete käekäigust. On ülimalt oluline aru saada, kust tuleb raha. Ettevõtlusest. Mida paremini läheb ettevõtlusel, mida rohkem on ühiskonnas ettevõtlikkust, mida paremini läheb ettevõtlikel inimestel, seda jõukam ühiskond.
Ei ole võimalik teha vaeseid rikkamaks, tehes rikkad vaesemaks. Mäng peab loomulikult aus olema, ühtsed mängureeglid peavad kehtima kõigile. Aga edukust ei tohi karistada.
Taaskäivitunud maksudebatt on iseenesest hea. IRLi ettepanek, millele on lisandunud ametiühingute hääl võtta vajaminev summa kõrgepalgaliste lisamaksustamisest, on aga vale tee, sest tekitab ühiskonnas arvestatava grupi, kes ei maksa tulumaksu. Kes on eristaatuses ja kelle eristaatuse maksavad kinni teised.
Inglise keeles on hea väljend - culture of entitlement: riik andku, maksku, toetagu, meie oleme selle õigustatud saajad. Või rikkad andku, toetagu.
Usun kapitalismi ja ei usu sotsialismi. Kapitalism julgustab ettevõtlikkusele, sotsialism mitte. Kapitalism toob kaasa innovatiivsuse, sest pakub suurt auhinda võimekale inimesele, sotsialism mitte. Kapitalism paneb majanduse paremini kasvama, sotsialism kohaneb muutustega aeglasemalt, sest see, kes kulutab kellegi teise raha, pole nii hoolas kui see, kes toimetab enda rahaga.
Möönan, et poliitikutele on sotsialism atraktiivne, sest ta annab neile võimu ja kontrolli inimeste üle, seevastu kui kapitalism võtab neilt võimu ära.
Käivitunud palgavaesus debatt on seotud teise sama suure probleemiga – üha pitsitavama tööjõunappusega. Meil on madalad palgad (vähemalt heaoluriikide, Soomega võrreldes, kellega konkureerime tööjõu pärast) ja teisalt siis üha vähem töökäsi.
See on kompleks küsimusi, mida saavad lahendada kõik kolm osapoolt – inimene, tööandja ja valitsus.
Kennedy kuulsat kõnet parafraseerides: töötaja ei peaks endalt küsima mitte seda, mida tööandja saab teha temajaoks, vaid hoopis, mida tema saab teha tööandja jaoks. Inimene saab uusi oskusi ja teadmisi omandada, hästi töötada, end tööandjale väärtuslikumaks teha.
Tööandja saab ja peakski sellise inimese palka tõstma. Peaks tõstma nn targa töötaja palka, nende palka, kellest sõltub ettevõtte käekäik. Kirjutan alla Viljar Araka eilsele tviidile: ”Jõukust kasvatab kõrgepalgaliste "lipulaevade" positiivne haloefekt; rattasõidust tuntud kui tuulemurdja nähtus, mis tõstab grupi tempot."
Ning valitsus saab kehtestada sotsiaalmaksu lae kõrgepalgaliste töökohtade soodustamiseks (see aitab kaasa ka madalapalgaliste töötasu tõstmisele) ja ühtlasi vajadusel suurendada sisserände kvooti võõrtöötajatele, nende palkamist lihtsustada.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum