Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sester: meie plaan teeb majandusele head 

    IRLi maksukava vähendab tööjõu maksukoormust ja parandab inimeste toimetulekut, kirjutab Isamaa ja Res Publica Liidu poliitik Sven Sester.

    Äripäeva peatoimetajal Meelis Mandelil on ühes asjas õigus: rahva elatustase sõltub ettevõtete ja majanduse käekäigust. Turumajanduse loogikast lähtudes peab riik tagama soodsa ettevõtluskeskkonna ja soodustama ettevõtlikkust, mitte seda karistama kõrgema maksumääraga. Samuti peab riik olukorras, kus esimest korda on tööturule sisenemas vähem inimesi, kui sealt lahkumas, hakkama senisest intensiivsemini tegelema tööjõunappusega seotud probleemidega. Aga seda küsimust ei saa lahendada sisserände kvooti võõrtöötajatele oluliselt tõstes, vaid motiveerides eelkõige lahkujaid Eestisse jääma ning siia tagasi tulema.
    Eestis on struktuurne tööpuudus, ütlevad IMF, EL ja OECD. See tähendab, et inimeste oskused ja tööturu vajadused ei klapi: osa inimesi ei saa seetõttu tööd ja teiste palgad on madalad. Väljarändele on rohkem avatud just madalapalgalised inimesed, kes vaevu Eestis ots otsaga kokku tulevad. Et inimesed jääksid Eestisse ja lahkunud mõtleksid tagasitulemise peale, peavad siin sissetulekud kasvama kiiremini kui naaberriikides. Üks viis, kuidas riik saab sellele kaasa aidata, on vähendada madalapalgaliste maksukoormust ja suurenda seeläbi nende netotulu. Erinevalt vasakpoolsetest, kes tahavad tõsta makse ja hiljem need sotsiaaltoetustena laiali jagada, ei soovi IRL maksureformiga kehtesta ühtegi täiendavat maksuastet ega kedagi täiendavalt maksustada. Kõik senised maksuvabastused jäävad kehtima ning riigi üldine maksukoormus väheneb umbes 0,7% võrra SKTst.
    Ühtlasi on madalapalgaliste tulumaksust vabastamisel selged positiivsed mõjud majandusele. Väheneb tööjõu maksukoormus ja seda just madalapalgaliste osas. Samuti paraneb inimeste toimetulek, mis omakorda turgutab siseturgu ning suurendab inimeste motiveeritust teha tööd.
    Väiksemate sissetulekutega inimeste elatustaseme parandamiseks ja ettevõtjatele uue hingamisruumi andmiseks ei ole Eesti hetkevõimalusi arvestades muud võimalust, kui fokuseeritult just madalapalgaliste maksukoormust vähendada. Muidugi saab ka teistmoodi, tõstes tulumaksuvaba miinimumi ühtlaselt ja kõigil, kuid selle maksumus on 3-4 korda kallim. Seega praeguste riigieelarveliste vahendite juures on see utoopiline. See on ka peamine põhjus, miks seni on tulumaksuvaba piiri tõstetud tavaliselt edasi 10 euro suuruste sammudega, mis jätab inimesele kätte ca 2 eurot kuus lisaraha. Võrdluseks, et IRLi välja käidud reformi tulemusena alla 500 euro teeniv inimene enam tulumaksu ei maksaks ja saaks kuus kuni 69 eurot rohkem palgaraha kätte.
    Meie reformiidee pole kivisse raiutud ja selle avalikustamise mõte pool aastat enne valimisi ongi selles, et teha avaliku diskussiooni käigus asja paremaks. Väljakäidud süsteemis on küsimusi ja valikuid, mida oleme omakeskis pikalt arutanud – näiteks on maksuvabastust jooksvalt keeruline arvutada, kui inimene töötab mitmel töökohal, tema palk muutub jms. Võib juhtuda, et inimene peab aasta lõpus maksuametile veidi juurde maksma.
    Aga on võimalik teha ka teistmoodi. Kõik inimesed maksavad aasta läbi tulumaksu nagu siiani ja madalapalgalised saavad korra aastas deklaratsiooni alusel osa raha tagasi. Süsteem läheb lihtsamaks, halduskoormus on väiksem ja keegi midagi juurde maksma ei pea. Samas jõuab maksuvabastusest saadud raha inimeseni hiljem ja korra aastas ning igakuiselt sellest toimetulekuraskustes inimestele abi ei ole. Selline variant on kasutusel näiteks USAs, kus meie pakutuga sarnase süsteemi (Earned Income Tax Credit ehk EITC) lõi Ronald Reagani valitsus, keda kuidagi sotsialismiga seostada ei saa.
     
     
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.