Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Altkäemaks määrib ettevõtjat

    Eetikanormidest üleastumisel kasumi nimel pole ühtegi õigustust, leiab Äripäev juhtkirjas.

    Äripäeva tänane kaanelugu räägib esmapilgul lausa uskumatuna tunduva loo ühe ministri ja ettevõtjate suhetest. Villu Reiljani pangakontole laekus tema keskkonnaministriks oleku ajal märkimisväärseid rahasummasid ettevõtjatelt ja firmadelt ning suur osa neist ettevõtjatest on hiljem Reiljani toel ka midagi endale meelepärast saanud.
    Üks asi on juba kriminaalkorras süüdi mõistetud Villu Reiljani eetiline pale. Teine küsimus aga ettevõtjate käitumine, kes märgetega „toetus“ või „lillede asemel“ on pangas ülekande teinud. Kahjuks on siiamaani paljude ettevõtjate seas levinud suhtumine, et kasumi teenimise nimel on ametniku või poliitiku nö õlitamine igati lubatud ja mõistetav tegemine.
    Veelgi enam, igal endast lugupidaval laia haardega ettevõtjal lausa peab olema korralikult sissetöötatud turvavõrk ametnike näol, kes tema asjadega tegelevad, vajalikke otsuseid kiirendavad ja konkurente takistavad. Seda näitavad ilmekalt ka telefonikõnede ja vestluste salvestused, mida tänases lehes avaldame ja mida lugedes vajub suu ikka päris lahti.
    Ettevõtjate poolt poliitikutele altkäemaksu andmise igati normaalseks pidamine on absoluutselt vastuvõetamatu. Saagem sellest ida-euroopalikust  suhtumisest juba üle! Eetikanormid kehtivad ka äri ajamise juures ja kasumi nimel neist üleastumine pole õigustatud. Suurt õigustust ega tõsiseltvõetavust pole ka Villu Reiljani selgituses, et kõnealune pangakonto oli tehtud mõttega koguda oma sünnipäevaks annetusi heategevuseks. Sugugi mitte kõik raha pole läinud heategevuseks, osa on endiselt kontol alles ja osa kulus näiteks suurettevõtja Toomas Lumanile heameele valmistamiseks. Ja teiste rahaga heategevuse tegemisel on vähemalt poliitiku puhul ikkagi kummaline maik juures.
    Omaette teema on suured sularahasissemaksed, mida on teinud  oma kontole Villu Reiljani koduperenaisest abikaasa Anne Reiljan. Kust see raha tuli? Kelle huvide eest see raha seisab?  Raha, mille päritolu pole võimalik tuvastada, võib tulla allikatest, mis kardavad nii avalikku huvi kui päikesevalgust. Sellistest rahaallikatest peaks aga iga mõistlik poliitik kaugele eemale hoidma. Ja nende allikate suhtes võiks huvi tunda uurijad.
    Õnneks pole olukord korruptsiooni vastu võitlemises enam päris lootusetu ja esimesed süüdimõistvad otsused oma ametiposti kuritarvitanud ametnike ja poliitikute ning neile meelehead pakkunud ettevõtjate suhtes on langenud.See peaks panema ettevõtjad mõtlema, kas tasub oma nime määrida. Juba ka Eestis, aga eriti välismaal äri ajades läheb see potentsiaalsetele partneritele kindlasti korda, kas sind on vangi mõistetud või mitte, olgu siis tingimisi või mitte.Küsimus on ju lõpuks selles, kas sa oled aus inimene või mitte, kas sind saab usaldada, kas sinuga koos saab suuri asju teha või oled tavaline sahkerdaja. See kõik on aina olulisem selleks, et sinu tegemisi saadaks edu. Rohkem ausust teile, ettevõtjad ja poliitikud!
     
     
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Põhjamaade Notre Dame: Kopenhaageni börsihoone tulekahju šokeerib Taanit
Teisipäeval, renoveerimistööde käigus, süttis 1625. aastal ehitatud Kopenhaageni börsihoone. Kohalikud jälgivad pisarsilmi, kuidas ajalooline ehitis tules hävib.
Teisipäeval, renoveerimistööde käigus, süttis 1625. aastal ehitatud Kopenhaageni börsihoone. Kohalikud jälgivad pisarsilmi, kuidas ajalooline ehitis tules hävib.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.