Olerex: maailm ongi ebaõiglane

Esmapilgul usaldusväärsed partnerid võivad osutuda ebaausaks. Ebaausus ei paista kunagi välja kohe. Nagu Eesti tuntuim ajakirjanik Mihkel Kärmas LPs välja tõi – inimesed valetavad väga palju.

Äripäev sidus eelmisel reedel Oleg Belokrõlovi skeemidega Olerexi. Oma kommentaari sellele loole andsin ja see trükiti Äripäevas ka ära. Me oleme oma äri ajanud ausalt ja seadusekuulekalt, parimatest arusaamadest lähtuvalt. Me ei väitnud, et me pole Belokrõloviga seotud ettevõtetega kaubelnud, kuid kinnitan, et maksupettusega seal tegu polnud.

Eesti poodidest ostavad nii lugupeetud kui ka mitte nii lugupeetud inimesed. Ukse pealt saadetakse tagasi reeglina vaid joobnud. Passi ei küsita. Äri tehes ei ole kunagi võimalik ette näha, millega mõni partner on hakkama saanud või plaanib tulevikus saada. Kui mees petab, ei pruugi naine seda sugugi kohe avastada. Mõnikord ei avasta võib-olla kunagi. Seepärast tekitas minus kui ettevõtte juhis nõutust hoopis muu – mitte ajakirjanikud, kes püüavad luua seoseid, näha sidemeid jne. Ei. Hoopis kummaline oli konkurentide ning maksu- ja tolliameti juhi Marek Helmi kommentaar.

Konkurendid on ebaausat äri proovinud?

Statoili juhi Kai Realo sõnul ausate kütusemüüjate marginaalid kasvanud pole ja investeerimisvõimekus on seetõttu väike. Samas on Statoil viimasel ajal samuti silma paistnud suurte investeeringutega oma jaamade renoveerimisel, eriti nendes piirkondades, kuhu Olerex on oma uued jaamad lähedale ehitanud… Kas tegu pole ausa kütusemüüjaga? Mõne aasta pärast Statoili kaubamärgi kaotav kett on kütuseturu kõige agressiivsem ettevõte, kelle kallite võileibade ja kohviga võistlemiseks tuleb olla lihtsalt selgelt parem.

“Ausat kütuseäri ajades tekib paratamatult lootusetuse tunne ja tõdemus, et selline see Eesti kütuseturg nüüd vist ongi – makse võib maksta, aga saab ka ilma ja midagi ei juhtu,” märkis Neste juht Ivar Kohv. Kas Neste on proovinud ning teab, et saab ka ilma? Päris julge avaldus.

Oma sloganites ausale kütusele rõhuv Alexela Oili juhatuse esimees hindas olukorda järgnevalt: „Teie kirjeldatud skeemis on keeruline näha midagi muud peale maksudest vabanemise.“

Sellist avaldust turuosalise poolt on isegi raske kommenteerida. Psühholoogid ütlevad, et fakt, mida eriti intensiivselt enda kohta rõhutad, osutub tihti põhiliseks probleemiks.

Maksu- ja tolliamet soovib muutuda klientidele (maksumaksjatele) õiglaseks ja professionaalseks koostööpartneriks ettevõtluskeskkonna hõlbustamisel.

“See, et Olerex on olnud kliendiks kohtus süüdi mõistetud maksupetturitele, on mõjutanud kütuseturgu ja me loodame, et ettevõtjad ja avalikkus ise annavad sellele oma edasise tegutsemisega sobiva hinnangu,” kommenteeris maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm.

Kuidas küll sellist avaldust mõista? Vedelkütuse seaduse § 3 lg 2 kohaselt võib kütust (bensiini, diislikütust, mootorsõidukites kasutatavat vedelgaasi, petrooleumi, kerget kütteõli, põlevkiviõli või rasket kütteõli) müüa majandustegevuse registris vastaval tegevusalal registreeritud äriühing. Teadaolevalt väljastab just eespool nimetatud asutus isikutele õigusi kütuse ostu ja müügiga tegelemiseks, samuti kontrollib aktsiisiladudest kütuse vabasse ringlusesse väljastamist ning tal on ülevaade tehingute hindadest.

Esimesel aastal registreeritakse majandustegevuse registris sadu uusi ettevõtteid. Nad läbivad põhjaliku maksu- ja tolliameti kontrolli, mille tulemusena väljastatakse neile load ja litsentsid erinevates valdkondades tegutsemiseks. Kütus on üks rangemini reglementeeritud valdkondi. Tegutsevate ettevõtete tausta kontrollitakse väga põhjalikult. Kindluse tagamiseks peavad ettevõtted, kes väljastavad kütust vabasse ringlusesse, seadma sh maksu- ja tolliameti kasuks garantii minimaalselt summas 1 000 000 eurot, ametil on õigus oma äranägemise järgi ka summat suurendada.

Tekib küsimus, miks maksu- ja tolliamet väljastab tegevuslubasid ebaausatele turuosalistele. Või soovitus mitte teha tehinguid ettevõtetega, kellel puudub pikaajaline turukogemus. Kuidas Eesti turul üldse edaspidi on võimalik uutel tulijatel ellu jääda, kui neile tegutsemisluba antakse, aga nendega tehinguid teha ei soovitata.

Eespool toodut aluseks võttes on irooniline lugeda maksu- ja tolliameti arengukava, kus kirjeldatud asutuse üks eesmärkidest on „muutuda klientidele (maksumaksjatele) õiglaseks ja professionaalseks koostööpartneriks ettevõtluskeskkonna hõlbustamisel“.

Äripäevas avaldatud artikli aluseks oli riigihangete temaatika: „Kes on sobilikud riigihangetel osalema ja kes mitte?“ Riigihangete aluspõhimõte on väärtuse soetamine võimalikult madala hinna eest. Võtame nüüd toodud seisukohad, mille järgi hanke võitja peaks alati seatama kahtluse alla, sest äkki tulevikus selgub, et tema ise või mõni tema partner võib osutuda ebaausaks. Kas maksu- ja tolliamet on nõus võtma vastutuse kõigi oma partnerite osas läbi aastate? Või oleks aeg riigihangete põhimõtet muuta?

Olerexis töötame selle nimel, et pakkuda klientidele parimat teenust ja teenindust. Maksame ausalt makse, täidame kehtivaid seadusi ning partnerite  valikul kontrollime võimalikke kanaleid kasutades nii tausta kui õigust turul tegutseda. Oleme alati toetanud oma tegevuses nõrgemaid osapooli ja teeme seda ka edaspidi, andes võimaluse turule sisenemiseks ka ettevõtetele, kes ei oma pikka ajaloolist tausta.

Töötame majandusliku kasu teenimise eesmärgil – ükski ettevõte ei suuda püsida, kui ei teenita kasumit. Konkurentidele soovitame sama, ajagem igaüks oma asja nii hästi, kui oskame. Olerex on püsinud Eesti turul 20 aastat, me oleme saavutanud tänase edu tänu oma heade klientide usaldusele, kes on andnud meile võimaluse kasvada ja areneda. Olerex tänab kõiki oma kliente ja koostööpartnereid, säilitagem selge pea ja kaine mõistus, ehk muutub maailm kunagi siis ka õiglaseks.