Rootsist saab esimene sularahavaba riik

Väljaande teatel on just Skandinaavia maad eeskätt Rootsiga sularahata kauplemise esirinnas. Rootslased kasutavad oma deebet- ja krediitkaarti pea iga päev ja keskmiselt teeb rootslane 260 ülekannet aastas.

Lõuna-Euroopas on pilt erinev. Näiteks Itaalias tehakse tänini kolm neljandikku kõigist ostudest sularahas. Põhjuseks toovad eksperdid sealjuures vähese usalduse ametivõimude ja pangandussüsteemi vastu.

Mõned teadlased ennustavad, et täiesti rahavabaks ei muutu ka Rootsi vähemalt enne 2030. aastat. Üheks suureks takistuseks on inimestesse sügavalt juurdunud harjumused. Nii näitas ka hiljutine Sifo uuring, et kaks kolmandikku inimestest peavad sularaha kättesaadavust inimõiguseks.

Eeldusel, et kliendid suudavad arengutega sammu käia, tervitavad uudistekanali teatel trendi ka pangad, kaartide valmistajad ning jaekaupmehed. Samuti tähendaks sularahast loobumine suuremat turvalisust ja vähendaks sularahaga seonduvaid kulusid, mis on hinnanguliselt 8,7 miljardit Rootsi krooni (1,2 miljardit dollarit) ehk 0,3% SKT-st.

Samuti vähenevad uudistesaidi teatel käsikäes sularaha kadumisega relvastatud röövid. 2012. pandi Rootsi Pankurite Ühingu teatel toime vaid viis pangaröövi, mis on 30 aasta madalaim näitaja.