Helenius vallutab Aafrikat

„Tõenäosus Aafrikas rikkaks saada on väga-väga suur,“ kinnitas mitmeid aastaid kontinendil ärilistel luureretkedel käinud ja tänavu esimese investeeringu Mosambiigi põllumajandussektorisse paigutanud investor. „Kordi suurema tõenäosusega saad rikkaks Aafrikas kui Eestis.“

Heleniuse sõnul alustas tema firma investeerimise ettevalmistamisega enam kui neli aastat tagasi ja sellest ajast alates on Trigoni meeskond aktiivselt ise kohapeal käinud. Tööle on palgatud kaks täiskohaga Aafrika spetsialisti. Muuhulgas Ukrainas ja Venemaal tegutsev investeerimisfirma plaanib tulevikus keskenduda progressiivsetele Mosambiigi, Ghana ja Tansaania turgudele.

Esimene investeering tehti Heleniuse kinnitusel sel aastal käsikäes ühe Skandinaavia perefirmaga Kesk-Mosambiigis asuvasse Mocotexi nimelisse ettevõttesse, mis tegeleb puuvilla kasvatamise, töötlemise ning logistikaga. Samuti ostab 19 000 hektarit niisutavat maalahmakat haldav firma kokku tuhandete kohalike väikefarmerite toodangut.

Järgmine investeering loodetakse teha koostöös Dubai ja Skandinaavia parteritega tuleva aasta alguses. Sedakorda plaanitakse raha paigutada Ghana suurimasse söödaveskisse, mis toodab toitu linnukasvatustele. Peamiselt kanadele, sest nii nagu üldine tarbimine, nõnda kasvavat ka isu linnuliha järele kontinendil kiiresti.

„Liigume projekt-projekti haaval ja ehitame suurema võrgustiku investoritest, kes on huvitatud meiega Aafrikasse investeerimisest, sest näeme suurt vajadust investeeringute järgi põllumajandussektorisse,“ selgitas Helenius, kelle sõnul on praegu kontserni hallatavatest rahadest Mustale Mandrile investeeritud siiski vaid pisku. „Need summad on veel väikesed aga loodan, et ühel hetkel on meil Aafrikasse investeeritud sadu miljoneid eurosid. See võtab aega ega teki üleöö.“

Suur risk ja võimas potentsiaal

Alates 1994. aastast Ida-Euroopa turgudelt rahale tootlust otsinud Heleniuse sõnul iseloomustab Aarfika turge tohutud probleemid aga ka meeletu potentsiaal. Optimistlikul investoril lubab Musta Mandrit helgetes toonides näha kiiresti kasvav rahvastik, hüppeline linnastumine, stabiliseeruv poliitiline keskkond ja haridustaseme paranemine.

Selle vastu räägivad jätkuv korruptsioon, relvakonfliktid, kuritegevus, oskustööliste nappus ja suure mõjuga ennustamatud sündmused. Sellised nagu Ebola viiruse puhang, mis pani börsid vankuma ka teisel pool maakera ja mõjutab kaudselt mitmete toorainete hindu. Ghanasse – mida lahutab levikupiirkondadest Elevandiluurannik aga ka Mosambiiki – pole surmaviirus veel jõudnud.

Helenius rehkendas, et kui praegu elab Aafrikas ligemale 1 miljard inimest, siis juba 2050. aastaks on neid 3 miljardit. Kogu maailma rahvastik peaks samal ajal kerkima 7 miljardilt 9 miljardile. Seega ilma Aafrika kasvuta tammuks ka maailma rahvasitku kasv paigal.

„Linnastumine muudab ka majanduskasvu saavutamise lihtsamaks, sest need inimesed saavad olla aktiivsemad tootmises, mis loob rohkem väärtust kui väikefarmid,“ rääkis Helenius. „Aga mis iganes ka ei juhtu, on neil inimestel vaja iga päev süüa osta. „Praegu ei tule see toit Aafrikast vaid imporditakse. Raha, mis võiks riiki investeerida, raisatakse toidu importimisele.“

Eelis varajastel linnukestel

Nii kõrvutabki tänavu paarikümnel korral Aafrika vahet lennanud Helenius regiooni Aasiaga, mis praegu on kerkinud maailmamajanduse keskpunktiks, ent veel 30-40 aastat tagasi oli vähearenenud kolmanda maailma piirkond. Seda enam, et viimase 10 aastaga on Aafrika Aasiast kiiremini kasvanud ja piirkonna edukamad riigid on näidanud kiireimat kasvu maailmas.

Tema sõnul on viimase 10 aasta kasvunumbrite taga olnud ja suures osas Hiina poolt köetud toormebuum nüüdseks lõppenud ja saavutatud on jätkusuutlik kasv. Kui see peaks tõepoolest nii olema võidavad tema hinnangul need, kes on turule sisenenud võimalikult vara ja investeerivad rohujuure tasandil.

„Kui sõidad Aafrika linnades ringi, siis näed, et seal ehitatakse kõrghooneid igal pool, palju ehitatakse asfaltteid ja infrastruktuuri,“ kiitis ta. Samuti on tema hinnangul vahetanud esimene põlvkond poliitikuid, kes pärast kolonistide lahkumist tegelesid eeskätt rahva vara riisumisega ning praegused valitsused on palju professionaalsemad ja vähem korrumpeerunud.

Teine suur majanduse kasvumootor on Trigoni pealiku sõnul edukamates piirkondades haridustaseme paranemine ja ka maapiirkondades ringi sõites näeb kõikjal koolivormides õpilaste horde. Just haritud inimeste puudus on tema sõnul äritegemise juures üks suuremaid komistuskive. „Töötame kohalikega ja püüame neid koolitada. Võib-olla tulevikus toome neid ka Eesti väljaõppele,“ nentis ta.

Seda, et rikkad lääne investorid on juba kogu mandri ära vallutanud, karta ei maksa. Vastupidi, Heleniuse hinnangul on konkurents ääretult väike ja investeerimiskapitali turul napilt. „On palju juttu kuidas investorid on Aafrikast huvitatud, aga tegelikult on sinna investeeritud väga vähe kapitali. Ja seda üle kogu Aafrika,“ rõhutas ta.

Kes soovib oma eldoraado leida justnimelt Aafrikast, neil soovitab Soome-Rootsi päritolu suurinvestor kõigepealt välja valida end huvitav tegevusala ja majandused, millesse usud. Seejärel tuleks otsida kohalikud usaldusväärsed partnerid. Arvestama peaks sellegagi, et enne investeerimisega peale hakkamist tuleb teha kõvasti tööd.

Pangad: Must Manner investoreid ei köida

Eestis tegutsevate pankade teatel on klientide huvi Aafrika vastu tagasihoidlik. Swedbanki aktsiate ja struktureeritud toodete spetsialist Meelis Maasik tõi ühe põhjusena välja, et 2010. aastal Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas toimunud revolutsioonilaine ehk nn Araabia kevad jättis oma jälje ja paljudes riikides ei ole revolutsioon veel tänagi lõppenud.

„See tähendab, et investeerimisel kaasnevad kõrged poliitilised riskid, mis võivad muuta antud turud vägagi riskantseks ja volatiilseks,“ lausus ta. Kõrgemast riskist hoolimata on erinevaid võimalusi, kuidas soovitud kontinendile investeerida. Nägemust saab võtta üksikaktsiates, mis peamiselt on seotud kaevandusega ja on registreeritud enamasti USA börsidel, kuid Maasiku sõnul on eelistatud valikud pigem fondid või indeksaktsiad, vältimaks ühe aktsia riski.

LHV Varahalduse fondijuht Joel Kukemelk tõdes, et suurem osa Aafrikast on sedavõrd piiriturg, et seal pole aktsiaturgegi, mistõttu on jaeinvestoril Aafrika ettevõtetesse võrdlemisi keeruline investeerida. Teine suur probleem on mitmetes riikides kehtestatud valuutakontroll ja investeeritud raha riigist hiljem USA dollarites või mõnes teises tugevas valuutas väljaviimine.

Aafrika suuremad aktsiaturud on tema sõnul Lõuna Aafrika Vabariik, Nigeeria, Egiptus, Maroko, Keenia ja Zimbabwe. „Aastate jooksul on Lähis-Ida rikkad GCC riigid üha enam vaatamas oma äri laiendamise võimalusi ka Aafrikas ja sellest oleme juhtkondadega kohtudes ka põgusalt rääkinud, mistõttu teatud kaudset kasu saavad Aafrika positiivsetest trendidest ka mõned LHV Pärsia Lahe Fondis olevad GCC börsiettevõtted,“ reklaamis Kukemelk.