Noor rahablogija sihib 35aastaselt pensionile

Tema kindel veendumus on, et sõltumata palganumbrist võib 10-12 aastaga nullist finantsvabaduseni jõuda igaüks, kel selleks vähegi tõsisemat soovi.

Eesti ühe populaarseima investeerimisblogi autor loodab läbi ühisrahastusplatvormi Bondora (endine isePankur – toim) kogukondlikesse laenudesse investeerides ja riske kinnisvara ning aktsiate vahel hajutades juba vähem kui seitsme aasta pärast ehk enne 35. sünnipäeva finantsvabadust nautida.

Psühholoogiakraadiga Pertman on enda kinnitusel alates 2010. aasta keskpaigast valdavalt ühisrahastusse paigutatud summadelt teeninud aasta baasil keskmiselt 20-23% tootlust ja praeguseks kogutud summa hakkab tema sõnul lähenema ühe keskmise korteri hinnale. Juba aastaid investeerib ta vahelduva eduga pool või enam oma sissetulekutest.

Gümnaasiumipingist börsile

„Kõige lihtsam põhjendus on see, et elan üsna tagasihoidlikku elu,“ annab ta võtme, kuidas mängeldes pool või rohkemgi igakuisest palgast kõrvale tõsta ja tuleviku heaks teenima panna. „Mul ei ole vaja igasugu asju kokku osta ja kuna ma ei pea nende peale raha kulutama, siis on ka väga lihtne säästa,“ tunnistab ta.

Pertmani sõnul süttis tema huvi säästmis- ja investeerimisteemade vastu üle 10 aasta tagasi gümnaasiumis majandustunnis börsimängu „2day“ mängides. Varsti pärast seda alustas ta suvevaheajal teenitud rahaga päristehinguid ka Tallinna börsil.

Igapäevane kauplemine ja osalemine Olympicu ja Ekspress Grupi IPOdel ehk aktsiate esmasel avalikul pakkumisel ei toonud soovitud edu. „Kauplemisega jäin ligi 100 euroga kahjumisse kokkuvõttes,“ meenutab Pertman. „Üsna kiiresti sai selgeks, et nii väikeste summadega ei ole mõtet. Tehingutasud söövad lihtsalt tootluse ära. Pluss spread'id (ostu-ja müügihinna vahe – toim) on nii suured Tallinna börsil.“

Riskantsed seiklused rahaturgudel

Varsti pärast viimaste börsiaktsiate müüki soetas Pertman üht areneva Euroopa fondi, mis sööstis peagi 17% ülesmäge. Nädala kestnud spordilaagrist naastes oli aga kätte jõudnud finantskriis ja algse plussi asemel lebas nüüd investeerimiskontol juba pea 50% sügavune miinus. Sealt ka arusaam, et ei ole piisavalt palju aega, et end börsiga kursis hoida. Pilk tuli pöörata mujale.

Toona veel verinoor investor katsus õnne pöörase riski ja pettustega kurikuulsaks saanud HYIPide (high-yield investment programs) ehk kõrget tootlikkust lubavate investeerimisprogrammidega, aga ka spordiennustuste ja veebipokkeriga.

„Ma otsisin koguaeg uusi diile, et oh, siit saab raha teenida, siit saab mingi diili!“ meenutab Pertman, kelle sõnul saabus peagi tõdemus, et energiakulu ja vähene ennustatavus ei ole lihtsalt riski väärt. „Igasuguseid asju sai proovitud, millest ma enamikust soovitan eemale hoida. Palju parem on leida üks hea diil, mis kestab jätkuvalt ja teenib mulle normaalset tulu, kui hakata otsima ülihäid tehinguid ükshaaval.“

Blogi toob tutvused

Vähemalt sama kirev, kui on olnud Pertmani teekond investeerimismaailmas, on olnud ka tema tööalane karjäär. Lisaks mõningasele müügi- ja laomehe kogemusele, ei ole talle võõras ka turvatöö ning ülikooliaastatel teenis ta lisa projektide kirjutamisega.

Ehkki oma 2007. aastal ostetud blogil ütleb Pertman olevat ligemale 10 000 lugejat kuus, ta veebilehe pealt enda sõnul suuremat ei teeni ja see teeb heal juhul kulud tasa. Küll on see tema sõnul andnud häid tutvusi ja aidanud ennast arendada – inimeste pidev tagasiside sunnib ka enda investeerimisotsuseid põhjalikumalt läbi mõtlema.

Samuti võisid tema hinnangul paar pikemat sissekannet ühisrahastuse teemal aidata tal 2014. aasta jaanuarist Bondorasse tööle pääseda.

Just Bondora taolised platvormid on alustavale ja veel vaesevõitu investorile Pertmani hinnangul parim valik, sest alustada saab väga väikestest summadest ning samal ajal on võimalik investeeringuid ilma teenustasudeta erinevate laenude vahel hajutada. „Võid ka 10 eurot kuus panna,“ selgitab ta. „Läheb küll väga aeglaselt, aga sisuliselt seda vabandust enam ei ole, et ma ei investeeri, sest mul pole raha. Investeerida saab iga summaga! Kui portfell on väike, siis mina isiklikult riskin rohkem, et suuremat tootlust teenida - muidugi mõistlikkuse piires. Uut Bitcoini ma ostma ei hakka selle eest.“

Pista käed mulda

Ehkki enam kui 20% suuruse aastatootluse teenimiseks läheb Pertmani hinnangul tarvis küll juba nii strateegia loomist kui ka kogemust, siis ilma suuri rumalusi tegemata võiks võhikust investor oodata oma rahale keskeltläbi 10% tootlust seda ühisrahastuse kaudu välja laenates. „Mingi osa läheb hapuks sõltuvalt sellest, kas võtad väiksema või suurema riskiga laene. Osa hapusid katavad teised laenud ära,“ selgitab ta ja lisab, et oma portfelli haldamisele tal märkimisväärselt aega ei kulugi.

Neile, kel raha vähe, aga soov rikkaks saada suur, on Pertmani soovitus lihtne: kulud tuleb kokku tõmmata ja käed piltlikult öeldes mulda pista. „Kui võimalik, pane väike summa sisse, vaata ja katseta järgi, sest enne seda sa niikuinii ei saa asja selgeks ja ei viitsigi õppida,“ soovitab ta. „Töötab palju paremini, kui mul on raha mängus, siis ma hakkan reaalset seda asja rohkem uurima. Muul ajal ma ei vaatagi börsi.“

Mõistagi on summa, mis lahedat äraelamist võimaldaks, iga inimese puhul erinev. Pertmani sõnul oleks temale ja ta elukaaslasele normaalseks eluks tarvis 600-700 eurot kuus ning minimaalne passiivne tulu, millega hing sisse jääks oleks 500 eurot kuus. „Võib-olla küll mitte nii uhkelt, et saaks teatris käia aga elaks ilmselt ära küll,“ selgitab ta.