Investori mure: kuidas paigutada Eestis 3000 eurot?

Mari (isiku täisnimi on toimetusele teada) investeerimisidee on lihtne: ta soovib lõigata kasu Eesti börsifirmade tuleviku kasvust ja kõik aktsiad on ta soetanud vähemalt viieaastases perspektiivis. Oma portfelli koosseisu muudab ta enda kinnitusel vaid pärast ettevõtete kvartalitulemuste avaldamist, et mitte lasta end igapäevasel uudisvool verest välja lüüa.

Et mitu pead on ikka mitu pead, jagavad tema investeeringute kohta näpunäiteid nelja kohaliku panga eksperdid. Oma investeeringud on Mari hajutanud Tallink Grupi, Olympic Entertainment Groupi, Tallinna Kaubamaja, Harju Elektri, Tallinna Vee ja PRFoodsi aktsiate vahel.

Tehniliselt vilets portfell

Danske Banki privaat- ja välispanganduse säästmis- ja investeerimisvaldkonna juht Vitali Antipov lahkas portfelli esmalt tehnilise analüüsi abil, võttes arvesse viimase kaheksa aasta kauplemisstatistika. Tulemus on tema sõnul vilets ja jääb kõvasti alla nii passiivsetele indeksfondidele kui ka kordades väiksema riskitasemega konservatiivsetele fondifondidele.

Kuigi analüüsiprogramm soovitaks parema riski-tulu suhte saavutamiseks Tallinki ja Olympicu aktsiad maha müüa ning suurendada Tallinna Vee osakaalu pea 50% peale, millele järgneks PRFoods (22,9%), Tallinna Kaubamaja (19,61%) ja Harju Elekter (9,14%), siis ei tasu seda analüüsi Antipovi sõnul võtta soovitusena, kuna summad on liiga väiksed ning tehingukulud „söövad“ kogu paranemise ära.

„Balti turg on nii väike, et sisuliselt on kõik munad ühes korvis. Tee, mis tahad, hajuta kas või kõigi börsil kaubeldavate aktsiate vahel, ikkagi on ühes korvis kõik,“ rääkis ta. „Kui nad kukuvad, siis kukuvad kõik koos ja hästi sügavale, kuna turu sügavus on väike. Selliste summadega soovitaksin osta juppide kaupa investeerimisfondi osakuid. Praegu on tema risk meeletu ja portfelli tootlus jääb alla maailma aktsiate tootlusele.“

Hajuta riski riikide vahel

Sama meelt oli ka Nordea investeerimistoodete tootejuht Anton Skvortsov, kelle hinnangul võib ainult Eesti turule keskendumine minna vastuollu investori riskitaluvusega. Kuigi Mari on tema hinnangul teinud head tööd ja hajutanud oma portfelli erinevate ettevõtete vahel ning oleks saavutanud mullu Tallina börsi indeksiga samasugust tootlust, tuleb portfelli hajutada kindlasti ka riikide vahel.

„Eelmine aasta oli just väga hea näide sellest, miks ei tohi investeerida kogu oma raha ühe riigi aktsiaturule – Tallinna börsi aasta tootlus oli negatiivne, langedes 7,7%, samal ajal kui hajutatud maailma aktsiaportfell tõusis 17,2%,“ nentis Skvortsov.

Eeldusel, et inimene suurt riski ei talu, on tema arvates sajaprotsendiline paigutus aktsiatesse liiga riskantne ning soovitatav oleks hoida vähemalt 40% portfellist võlakirjafondides. Kui investor soovib portfelliga aktiivselt tegeleda ja omab ligipääsu USA turule, võib ta börsil kaubeldavaid fonde (ETFe) kasutades globaalselt hajutatud portfelli endale ise kokku panna.

Teine võimalus on kasutada panga kokku pandud mudelportfelli, mis koosneb erinevatest fondidest. Viimane võimalus, mis sobib investorile, kes soovib võimalikult vähe oma investeeringutega tegeleda, on Skvortsovi kinnitusel fondifond. Selle juhtimisega tegeleb fondifondi juht.

SEB: koduturgudel toimetamine on mõistlik

Erinevalt kolleegidest, jäid SEB panga ja Swedbanki spetsialistid leebemaks ja väikse algkapitaliga algajat investorit otsemaid fondidesse ei kupataks.

„Aktsiaportfellis põhimõttelisi vigu ei näe,“ kiitis SEB aktsiaturgude osakonna analüütik Kristofer Vähi. Kaasata mõningaid dividendiaktsiaid nagu Tallinna Vesi ja Tallinna Kaubamaja on tema sõnul mõistlik, sest isegi kui aktsia hind peaks mingil aastal langema, saavad dividendid seda vähemalt osaliselt kompenseerida ja pakuvad stabiilset rahavoogu, mida saab kasutada kas lisasissetulekuna või taasinvesteerida. Positiivsest küljest ei ole tema hinnangul Mari portfell ka liialt ühe sektori poole kaldu.

„Väheste vahenditega nagu mõnituhat eurot, on mõistlik toimetada koduturgudel, sest nii on võimalik hoida tehingukulud üpris madalal, erinevalt rahvusvahelistele turgudest, kus tuleb maksta kõrgeid tasusid välismaistele pankadele, kes tehinguid vahendavad,“ resümeeris Vähi. „Kindlasti võib väikeinvestorile soovitada vaadata ka lõunanaabrite poole, kuna Tallinna, Riia ja Vilniuse börsid on ühendatud, mistõttu on tasud kogu Balti turul sarnased ja info on kättesaadav samalt börsileheküljelt.“

Teiste Baltikumi börsifirmade poole soovitas kiigata ka Swedbank Investeerimisfondid ASi fondijuht Ene Õunmaa, kelle sõnul on üksikutesse ettevõtetesse investeerimise peamine eeldus see, et neid ettevõtteid tuleb väga hästi tunda ja seetõttu on üsnagi loomulik, et alustatakse koduturust ehk tuntud ettevõtetest.

„Tallinna börsi nimekiri ei ole väga pikk ja seega soovitaks oma vaatlusnimekirja lisada ka Leedu, Läti ettevõtteid,“ toonitas ta. „Leedu Apranga näiteks omab poode ka Eestis.“ Juhul, kui investor soovib leida madalama riskiga aktsiaid, siis sobivad tema hinnangul paremini ettevõtted, mille kasum sõltub vähem majandustsüklitest ja mis jagavad kasumit investoriga. Näiteks Tallinna Vesi.

Aeg aitab

Vähi soovitas Äripäeva poole pöördunud investoril investeerida pikaajaliselt, sest esiteks piirab see tehingukulusid ja teiseks kippuvat algajad investorid kaotama raha just ülekauplemise tõttu. „Püütakse tabada turupõhjasid ja -tippe ning kiputakse nii sisenemisel kui väljumisel hiljaks jääma, selmet hoida investeeringut pikaajaliseks kasvuks,“ tõdes ta.

Ta leidis, et regionaalse hajutatuse puudumine on väikese portfelli paratamatu nõrk koht, aga seda saab kohandada juba siis kui kapitali koguneb rohkem. Kuut erinevat aktsiat USAst või Lääne-Euroopast osta läheks väheste vahenditega kulukaks ja kogu raha ühte ettevõttesse panna Vähi suure riski tõttu enda sõnul kindlasti ei soovitaks.

Äripäeva toimetus annab Marile soovitused edasi ja kirjutame tema portfelli käekäigust kindlasti edaspidigi.