Ühisrahastuse võlud ja valud

Saare on ühisrahastuskeskkondade kaudu sotsiaalsetesse laenudesse investeerinud juba 2,5 aastat ja viimasel ajal panustanud ka kinnisvarasse. Seda investeerimisvõimalust soovitab ta eelkõige neile, kel silme ees pikemad eesmärgid ja alustamiseks väikesed summad.

„Tuleb endale koostada optimaalne strateegia, mis sisaldab võimalikult vähe riski ja võimalikult häid tulemusi. Sotsiaalpangandus on hetkel suhteliselt kõrge tootlikkusega varaklass, nii et riske on siin tavapärasest rohkem,“ märkis Saare. Siiski tahab tema sõnul näiteks Bondora keskkond pakkuda pikas perspektiivis investoritele 12% tootlust, mis on küllaltki hea tulemus.

Valikut juba jagub

Eestit võib Saare sõnul pidada nii mõneski mõttes Euroopa ühisrahastuse lipulaevaks. Kuue ja poole aastaga on meil tekkinud kuus erinevat portaali, mille kaudu saab mugavalt kodus istudes valida, kuhu oma raha paigutada. Inimeselt inimesele saab raha laenata OmaRahas, MoneyZenis või Bondoras. Ettevõtetele laenuandmiseks on mõeldud Investly. Kinnisvarasse investeerimist pakuvad EstateGuru ja Crowdestate.

Saarel on kogemusi Bondora, MoneyZen ja Crowdestate portaalidega. Ta alustas Bondoras mõni aasta tagasi vaid paarikümneeuroste sissemaksetega, kuid on praeguseks andnud välja umbes 5400 euro väärtuses laene. Parimate eelduste kohaselt teenib ta alates järgmisest kuust ühisrahastusest stabiilselt 100 eurot igakuist lisaraha.

Sotsiaalsete laenude ja ühisrahastuse pluss ongi tema sõnul võimalus alustada väga väikeste summadega ja investeeringuid hajutada. Näiteks annab ta ise Bondoras laene välja maksimaalselt 25euroste tükkidena. Hajutamine ongi tema kinnitusel kõige olulisem märksõna.

Kerkivad erinevad riskid

„Samas on ka mõned riskid, mida inimesed väga-väga kardavad,“ tunnistas Saare. Kuna 6,5 aastat ühisrahastuse kogemust on lühike aeg, siis pole ka Eesti seadusandlus arengutele veel järele jõudnud.

Esimene risk on Saare sõnul portaali tegevusega kaasnev risk ehk mis saab juhul kui portaal pankrotistub. „Bondora majandusaruandest on näha, et kasvava ettevõttena toodab see korralikku miinust. Kui seda ilma tausta teadmata lugeda, siis pole aruanne just eriti julgustav,“ märkis ta. Samas võib Saare sõnul USA näitel eeldada, et kui portaal juhtumisi tegevuse lõpetab, siis võtab teine portaal need laenud üle. Leping on sõlmitud laenuandja ja laenuvõtja vahel.

Teine küsimus on Saare kinnitusel see, kui suures ulatuses usaldada laenuvõtjat. „Pangad on suhteliselt ranged ja nad ei kipu pikaks ajaks tarbimislaene välja andma. Sotsiaalpanganduses saab inimene võtta laenu viieks aastaks ja maksta see väikeste summadega tagasi,“ rääkis ta. Investor usaldab seda, et portaal oskab hinnata, kellele tasub laenu anda. Samal ajal tuleb Saare sõnul arvestada, et mingi osa laenudest läheb nagunii pankrotti. Küsimus olevat lihtsalt selles, kui hästi osatakse oma riske hajutada.

Kui ei maga, ära investeeri

Kolmas oluline risk on Saare sõnul tururisk ehk geopoliitiline risk. Kardetakse, et kui tuleb kriis, siis inimesed ei suuda laenu tagasi maksta. Siinkohal aitab investori sõnul aga kaine mõistuse säilitamine. „Kui sa ei suuda magada selle teadmisega, et keegi toimetab sinu rahaga kusagil teises Eesti otsas ja seda tagasi ei maksa, siis ei saa ühisrahastuse kaudu investeerida,“ märkis Saare.

Seega tuleb investoril hinnata põhjalikult oma riskitaluvust ja koostada endale sobiv pikaajaline strateegia. Selle puhul pole aga olemas kuldreeglit. „Mina võtan suuremaid riske ja mul on pikaajaline strateegia. Kui on soov kolm aastat oma raha kasvatada, siis pole sotsiaalpangandus tõenäoliselt kõige õigem koht,“ rääkis Saare.

Riske aitab investori sõnul paremini leevendada ka asjaolu, et Eestis jagavad investorid erinevate rahablogide kaudu väga palju infot. Samuti tuleb korralikult läbi töötada portaalide juhendid ning foorumid.

Kogemused sotsiaalpangandusega

Intressid lähevad uutesse investeeringutesse

Kujunduse valdkonnas töötav Kaire Lusti:

Laenud on väga hea investeerimise viis. Seda muidugi vaid juhul, kui laen ka tagasi makstakse. Kuna ma enda sõprade-tuttavate hulgast kedagi ei teadnud, kes laenu sooviks ja selle eest ka kõrget tootlust pakuks, siis oli ühisrahastus minu jaoks loomulik jätk sobivate laenuvõtjate leidmiseks.

Ühisrahastuse puhul on tore ka see, et saad rahastada vaid nii suure osa laenust nagu parasjagu võimalust ja alustada saab juba 5 euroga, sest ülejäänud summa tuleb teistelt laenuandjatelt.

Kuulsin Bondora kõrge tootluse kohta healt sõbralt. Nüüd, mitu kuud hiljem, on minu portfelli tootlus tõesti korralik, kuid sõbra portfellis on juba mitmesaja euro eest tagasimaksmata laene, mis on algselt rõõmustavat tootlust kõvasti alandanud.

Hetkel olen paigutanud Bondorasse 100 eurot kuus, kuid alates aprillist on plaan seda summat kahekordistada. Kindel plaan on ka see, et kõik kogutud intressid lähevad veel vähemalt aasta lõpuni uutesse investeeringutesse ning ühtegi tagasimakstud summat ma selle aja jooksul enda isiklikule pangakontole ei kanna.

Kindlasti plaanin lähiajal veidi uurida ka sarnast teenust pakkuvaid Omaraha ja Moneyzen keskkondi. Konto on juba tehtud ka kinnisvarale keskendunud ühisrahastuse keskondadesse EstateGuru ja Crowdestate, kuid kahjuks ei ole mul veel õnnestunud sobiliku investeerimisobejekti peale sattuda. Viimaste tegevust plaanin kindlasti ka lähemalt uurida, kuna tegemist on siiski omakapitali investeeringuga, mis tundub veidi riskantne.

Viimasel ajal olen aga hakanud palju mõtlema hoopis sotsiaalsele vastutusele – kas ikka on vaja laenu anda noorele inimesele, kes elab koos vanematega väikeses Eesti külas, ja kelle sissetulek on väike ja laenukoormus väga suur. See info on Bondoras muide täiesti kättesaadav.

Ühisrahastu ei nõua eelteadmisi

Energeetika nõunik Marilin Tilkson:

Paar aastat tagasi juba mõtlesin, et tahaksin oma rahaga arukamalt ümber käia. Ühisrahastuse abil laenude andmine tundus mulle kõige lihtsam viis kuidas alustada investeerimisega. Ühtlasi, see ei nõudnud väga palju eelteadmisi ja sai alustada investeerimist väikeste summadega. 

2014. aasta novembri alguses liitusin naisinvestorite klubiga. Kristi Saare eestvedamisel korraldati klubis aruteluõhtu sotsiaalpanganduse teemal. Minu jaoks oli arutelu nii inspireeriv, et samal õhtul tegin juba endale kasutaja Bondorasse ja mõne päeva pärast kandsin raha sinna portaali ning andsin välja oma esimesed laenud.

Hetkel olen Bondoraga tegelenud 4 kuud, kuid huvi on ka tekkinud Crowedstate portaali vastu. Olen planeerinud, et igakuiselt kannan Bondorasse 100 eurot ja kõik laenajate tagasimakstud põhiosa pluss intressid reinvesteerin niikaua kuni olen saavutanud 4000 euro suuruse portfelli, mis toodab iga kuu umbes 80-100 eurot intresse. Lisaks kavatsen ka investeerida teistesse varaklassidesse.