Investor Toomas: sain lugejalt häid mõtteid!

Kalle soovitas mulle Soome tarkvaralahenduste firmat Basware, kuna finantsarved peaksid tulevikus kolima võrku ning ta usub, et keegi ostab selle varsti ära. „Tõsi, aktsia on tõusnud viimasel ajal päris hästi,“ kirjutas Kalle Basware'i aktsia kohta, mis on viimase 5 aastaga tõusnud 135 protsenti.

Samas on see tõus sel aastal pisut toppama jäänud, kuna aasta algusest on aktsia kerkinud 1,35 protsenti, mis on tagasihoidlik võrreldes Soome börsi üldise tõusuga, milleks on 20 protsenti. Ettevõte maksab dividendi 10 senti aktsia kohta ning dividenditootlus on 0,25 protsenti. Tegemist pole olnud küll erilise dividendiaktsiaga, küll aga näib tegemist olevat kasvuaktsiaga.  

Kalle kirjutas, et on ise juba Basware'i aktsiasse investeerinud, kuid ei öelnud, mis ajast ta selles aktsias juba sees on. Igatahes võtan tema soovitust kindlasti kuulda ning lisan aktsia oma jälgimisnimekirja.

Aafrika pakub huvi. Kalle on investeerinud ka Aafrikasse, kuna ootab sealt aastate jooksul sarnast tõusu nagu Aasias on olnud. Kalle jutus on iva sees. Must manner on aastakümnete jooksul olnud laastatud vaesusest, näljahädadest, epideemiatest ja kodusõdadest. Stabiilseid riike on seal veel vähe, ometi elab kogu mandril üle miljardi inimese. Ja see on suur turg.

Kui Aafrikasse luua infrastruktuur, varustada see elektriga, võimaldada juurdepääs puhtale veele ning luua töökohti, võib sellest saada suur turg maailmas. Ja mida rohkem Aafrika areneb, seda enam kasvab sealsete inimeste vajadused erinevate toodete järele.

Kuigi praegu viiakse vaesematesse Aafrika piirkondadesse humanitaarabi, siis mine tea, äkki näiteks kümne aasta pärast juba iPhone'e, kuna nendes riikides on suudetud luua stabiilne riigikord ning inimestel on töökohad ja kodud, kus elekter ja internet.

Lõuna-Euroopa huvitav. Järgmisena kaalub Kalle investeerida Lõuna-Euroopa riikidesse nagu Itaalia, Hispaania ja Portugal. Tegemist on riikidega, mida on võlakriis tugevalt laastanud ja mis on seetõttu pidanud läbi viima ulatuslikud kärpekavad. „Kreekasse ei usu,“ ütles Kalle.

Võrreldes Kreekaga on Itaalia, Hispaania ja Portugal olnud võlakriisis paipoisid. Kreekaga käib nagu tants aurukatla ümber ning riiki on võrreldud taksojuhiga, kes tahab kohe raha näha. Siiamaani pole Kreeka suutnud luua vettpidavat reformikava, mis oleks ka rahvusvahelistele laenuandjatele meeltmööda. Stabiilsusest seal riigis on seega asi kaugel.

Tänan Kallet heade ideede eest ja julgustan ka teisi oma mõtteid mulle saatma!