Eesti fondijuht teenib Türgist ja Venemaalt suurt tootlust

Jutt käib SEB fondijuhist Marko Daljajevist (32), kes juhib alates 2014. aastast Ida-Euroopa, sealhulgas Venemaa, aktsiaturge kombineerivat kõrge riskitasemega fondi SEB Eastern Europe Small Cap Fund. Tema hiljutine edu on olnud piisav, murdmaks neil päevil maailma ühe juhtiva finantsuudistekanali Bloombergi veergudele.

Nimelt on Daljajevi juhitav ja peamiselt väiksema turuväärtusega firmadele panustav fond teinud Bloombergi jälgitud 100 samalaadse fondi seas tänavu parima esituse. Seda ajal, mil Türgi liir püsib langustrendis, põgenikevoolu kontrolli alla saamisest pole juttugi ning tagatipuks lõhkevad riigis pommid. Venemaa majandust räsivaid sanktsioone, nafta hinna langust ja nõrka rubla pole ilmselt tarvis lehelugejale enam meenutadagi.

Aastatootlus 18%

Igal juhul on eurodes nomineeritud SEB Eastern Europe Small Cap Fund aasta algusest tõusnud ligi 18,5%, samal ajal kui regiooni aktsiate käekäiku kajastav MSCI Eastern Europeani võrdlusindeks (võrdlusindeks on indeks, mis on fondi tootlusele hinnangu andmisel võrdlusaluseks – toim) on langenud pea 9% võrra.

„Portfelli edukus sõltub tema positsioonide edukusest,“ resümeerib Daljajev ise. „Meil on õnnestunud avastada mitmeid edukaid aktsiaid enne seda, kui turg nende tõelist väärtust nägi. Näiteks, eurodes mõõdetuna on Vene aktsiaindeks RTS tõusnud aasta algusest 13%, samas nelja aktsia tootlus on olnud aasta algusest üle 100% ja me oleme olnud päris märkimisväärsete positsioonidega investorid kolmes nendest. Poolas on keskmise suurusega ettevõtete indeks WIG80 tõusnud aastaga 4%, samas kui meie suurim Poola positsioon on tänaseks 72% plussis.“

Daljajev võttis ligi 46 miljoni euro eest klientide varasid haldava fondi juhtimise üle 2014. aasta alguses. Enda kinnitusel juhib ta fondi lähtuvalt fondi prospektist, mis sätestab eesmärgid ja piirangud. Konkreetsed investeerimisotsused on tema enda teha.

Suurendas panuseid Aeroflotis

Fondi viimastest investeeringutest rääkides toob ta välja Vene lennufirma Aerofloti, kuna pärast nende suurima konkurendi Transaero pankrotistumist on ettevõttel vaatamata keerulisele majanduskeskkonnale Venemaal siiski hea kasvupotentsiaal. Samuti on suurendatud oma positsiooni ühes Venemaa suurimas pumba- ja kompressoritootjas HMS, mis lõikab kasu impordi subsideerimise trendist, mis on viimasel ajal riigis väga aktuaalne.

Vaatamata fondi muljetavaldavale tootlusele ei ole siiski pääsetud tagasilöökidest. „Nii nagu positiivse, nii ka negatiivse mõju taga on päeva lõpuks konkreetsed positsioonid,“ tõdeb Daljajev. „Sellel aastal tegi näiteks natuke haiget teemanditootja Alrosa, kelle puhul eeldasime, et oligopoolsest turusituatsioonist tingituna suuremat võimet hoida hindu üleval. Ettevõte prooviski hindu hoida, kuid pärast seda, kui nad ei suutnud kahe kuu jooksul oma toodangut kõrgete hindadega realiseerida, tuli neilgi hindu korrigeerida.“

Ei välista midagi

Neid ettevõtteid, millest Ida-Euroopa turgudel praegu tingimata eemale peaks hoidma, fondijuht välja tooma ei kipu. „Ma arvan, et ülevalt alla narratiivipõhine investeerimine on riskantne, ma ei väldi oma investeerimisuniversumis teadlikult ülevalt alla ühtegi sektorit ega riiki,“ avab ta oma investeerimisfilosoofiat. „Inimestele meeldivad lihtsad narratiivid ja see võib kalliks maksma minna. Näiteks paljud investorid välistasid aasta alguses Venemaa oma portfellis ja jäid seega ilma pea 40% liikumisest esimese viie kuu jooksul. Igal investoril tuleb oma kodutöö ikka ise ära teha või usaldada see professionaalidele.“

Milline on aga tänavu teistele konkureerivatele fondidele silmad ette teinud fondi investeerimisstrateegia? „Ühe lausega öeldes – atraktiivne potentsiaali ja hinna suhe,“ märgib Daljajev. „Otsime ettevõtteid, milles on peidus potentsiaal, mida meie arvates turg pole õigesti sisse hinnanud, ja kaalume neid siis riskidega. Ütleks, et täna on kõik suuremad turud - Venemaa, Poola, Türgi - huvitavad, kuna nad on kõik erinevatel põhjustel alla müüdud. Venemaale tekitavad peavalu madalad toormehinnad, Poolale populistlik valitsus, Türgile naaberriigis lõõmav konflikt. Samas tähendab see seda, et odavamaks on muutunud ka ettevõtted, mis antud keskkonnast pigem võidavad.“