Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Indrek Kasela: PRFoodsi aktsia on väga alahinnatud

    Riskiinvestor ja PRFoodsi juht Indrek Kasela.Foto: Andres Haabu

    PRFoods on üks neist Tallinna börsil noteeritud ettevõtetest, mille aktsia päevakäivet võib pahatihti mõõta sadades eurodes ning haruldased pole päevad, mil omanikku ei vaheta mitte ükski ettevõtte väärtpaber.

    Börsifirma juht Indrek Kasela on sellele vaatamata optimistlik ja usub, et ettevõtte kasvuaeg on alles ees. Usutluses Äripäevale möönab ta, et kuna PRFoodsi põhiturg asub mujal, ollakse siinsetele investoritele tundmatud. „Tegelikult oleks PRFoodsile kasulikum, kui me oleksime noteeritud Norras või Soomes,“ avaldab ta.

    Kuidas Premia Foods maha müüdi?

    2014. aasta 30. oktoobril korraldatud Premia Foodsi aktsionäride erakorralisel koosolekul hääletasid kohaletulnud 99,99% häälteenamusega heaks börsifirma plaani müüa kogu oma Baltikumi ja Venemaa jäätise ja külmutatud kaupade äritegevus Ukraina suurettevõtjale Andrei Beskhmelnitskile.

    Toonane Premia Foodsi juht Katre Kõvask hindas siis tehingut ettevõtte jaoks parimaks võimalikuks variandiks üldse. Leping oli allkirjastatud juba 6. oktoobril ning siis määrati tehingu hinnaks 27,11 miljonit eurot. Premia turuväärtus börsil oli toona 25 miljonit eurot. Juba mõni päev pärast aktsionäride koosolekut muudeti Premia Foodsi nimi ümber PRFoodsiks.

    Allikas: Äripäev

    Kuidas te kirjeldaksite PRFoodsi hästi lihtsalt inimesele, kes kuuleb ettevõttest esimest korda – kuidas ja kust ettevõte raha teenib?
    PRFoods on Eesti suurim kalatoodete valmistaja. Meie põhitoodang on lõhe- ja vikerforellitooted. Suure osa vikerforellist kasvatame enda kasvatustes Rootsis ja Soomes. PRFoodsi ettevõtete (Vettel ja Heimon Kala – toim) turg on Soome, kus me oleme esimese kolme suurima brändi hulgas. Eestis oleme tuntud värske kala müüjana ning samuti oleme suurimad kalamarjamüüjad Eesti poodides. Eelmisel aastal alustasime olulisel määral ka eksporti väljaspool Euroopat, Jaapanis.
    PRFoods ostab lõhe Norrast, kus kala hind on viimasel ajal järsult tõusnud. Kuidas on see ettevõtte majandustulemusi mõjutanud?
    Meie põhitoodang on vikerforell, mis on odavam kui lõhe. Lõhe kallinedes ostavad inimesed rohkem odavamaid lõhelisi, näiteks vikerforelli. Lisaks aitab hinnatõusu leevendada asjaolu, et meil on oma kasvatused. Lõhe hinnatõusu mõju kasumlikkusele on piiratud, sest kõik on sunnitud hindu tõstma, sealhulgas kauplused. Suurem probleem on hinna volatiilsus, sest hindade korrigeerimine jaeturul on alati inertsiga. Arvestades, et meil on suuresti sügiseni toorainekokkulepped sõlmitud, siis on küsimus rohkem selles, kui kaua lõhe defitsiit kestab. Tšiili kasvatuste probleemide tõttu hinnatakse lõhe saadavust maailmaturul sel aastal 10–15% madalamaks.

    Kui populaarne on PRFoodsi aktsia kohalike väikeinvestorite seas?LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi

    PRFoodsil on üsna vähelikviidne aktsia ning huvi selle vastu oli juba ka enne jäätisetootmise müüki suhteliselt madal. 

    Huvi aktsia vastu kerkis tuntavalt, kui firma teavitas erakorralisest väljamaksest (aktsiakapitali vähendamine), mis oli võrreldes aktsia hinnaga tavatult suur. Peale seda on taas aktiivsus aktsiate ostmiseks ja müümiseks tuntavalt langenud.

    Kui Äripäeva loodud investor Toomasel on valida investeeringu vahel viimastel aastatel head kasvu näidanud ning isegi praeguselt hinnalt üle 3% suurust dividenditootlust pakkuva Norra kalakontserni Leroy Seafoodi ning PRFoodsi aktsia vahel, siis mis räägiks PRFoodsi kasuks?
    PRFoods on eelkõige kalatöötleja, mitte kalakasvataja. Me oleme nii algusjärgus oma brändi kasvatamisega Skandinaavias ja ka mujal maailmas, mistõttu eeldan, et kasvuaeg on veel ees. Praegu tundub mulle PRFoodsi aktsia väga alahinnatud. Meie põhimõte on maksta 30% kasumist dividendiks, kuid pakkuda mitte väiksemat kui 1% dividenditootlust. Me pole sugugi kehvemad, kui on meie kauged konkurendid.
    Kui võtta lühidalt kokku PRFoodsi murekohad analüütikute hinnangute põhjal, siis need on ettevõtte väiksus ja madal likviidsus, vähene kasumlikkus, tundlikkus bioloogiliste varade ümberhindluse suhtes, aga ka tundlikkus globaalsetele hinnašokkidele. Kuidas teie praegu neid riske hindate?
    Kui meie aktsiale teeks analüüsi professionaalne analüütik, kes tunneb sektorit, saaksime korralikud hinded. Meie põhiprobleem on Tallinna börsi väiksus ja madal likviidsus. Meie põhiturg on mujal, mistõttu investoritele oleme me veel tundmatud. Meie kasumlikkuse kasv oli sektoris üks tugevamaid ja kui võrrelda meie otseste konkurentidega Soomes, kes on ka börsil noteeritud, oleme selgelt paremad. Üks asjaolu on ka see, et meie free float on väike, kuna tuumikinvestor omab suurt osa ettevõttest. Tegelikult oleks PRFoodsile kasulikum, kui me oleksime noteeritud Norras või Soomes.

    PRFoodsi tulemused

    Jaotamata kahjum on läinud aasta lõpu seisuga 0,8 miljonit eurot. Et vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule saab dividende jagada jaotamata kasumi arvel, siis 2015. aasta eest aktsionäridele dividendide väljamakseid teha ei saa.

    Käive ulatus mullu 50,3 miljoni euroni, kasvades aastaga 9,6%. Puhaskasum kasvas mullu 2,7 miljoni euro võrra, jõudes 1,2 miljoni euroni. Ekspordi osakaal käibest oli 90,4%, sealhulgas Soome sihtturu osakaal 87,9%, mis kasvas aastaga 1,7 protsendipunkti võrra.

    Käesoleva aasta esimese kvartali käive jäi aastataguse ajaga võrreldes peaaegu samale tasemele. Ettevõtte esimese kvartali auditeerimata konsolideeritud käive oli 10,2 miljonit eurot, mis kahanes möödunud aasta sama ajaga võrreldes 0,6%.

    Allikas: PRFoods

    Pikalt Premia Foodsi aktsiat katnud LHV analüütikud lõpetasid aktsia katmise üsna pea pärast seda, kui ettevõttest sai PRFoods. Viimase analüüsi avaldasid nad mullu septembris. Seal hinnati ettevõtte aktsia õiglaseks hinnavahemikuks 0,30-0,35 eurot ja soovitati aktsiat müüa. Ühe murekohana tõid nad välja madala kasumlikkuse ja kaduvväikse võimaluse lähiaastal dividende näha. Millal on ettevõtte aktsionäridel taas põhjust dividende oodata?
    Ettevõtte kasumlikkuse kasv oli eelmisel aastal Tallinna börsi parimaid. Ettevõte on aegade jooksul investoritele tagasi maksnud 16,9 miljonit eurot. Sel aastal me ei saa kahjuks raamatupidamislikel põhjustel dividende maksta, kuid samas jätkame aktiivselt aktsiate tagasiostuprogrammi. Nii et investoril, kes soovib likviidsust, on alati võimalus aktsiaid tagasi müüa. Dividende saame uuesti maksta juba järgmisel aastal, kuigi oleks väga tahtnud jätkata ka sel aastal meie väljakujunenud dividendipoliitikat.
    Milliseid uudiseid võib PRFoodsilt lähemal ajal oodata? Kas ja miks oleks praegu pikaajalise investori jaoks hea idee ettevõtte aktsiat osta? 
    Uudiseid saame edastada börsisüsteemi vahendusel. Kui vaadata teisi noteeritud kalakasvatajaid ning makrotrende, siis kalakasvatajad ja -töötlejad on üks toiduainetööstuse huvitavamaid sektoreid. Samuti ei maksa alahinnata, et võrreldes piimatööstuste või lihatööstustega on kalatööstus selgelt keskkonnasäästlikum ja tõhusam. Samuti on kalatöötlejad palju rahvusvahelisemad kui näiteks Eesti piimatööstused. Minister Kruuse võiks nii-öelda silmad lehmasabalt tõsta ja vaadata, mis toimub Eesti toiduainetetööstuse ekspordis, kus tegelikult luuakse lisaväärtust.
    Kui ülemöödunud aasta sügisel ostis tollase Premia Foodsi jäätiseärid Ukraina päritolu ärimees Andrei Beshmelnitski, läksid ettevõttega kaasa ka kauaaegsed juhid – juhatuse esimees Katre Kõvask, finantsjuht Erik Haavamäe ja juhatuse liige Silver Kaur. Peagi selgus, et uue omanikuga jäid töösuhted toona üsna üürikeseks. Kuidas Teie läbisaamine Premia endiste juhtidega praegu on?
    Ma tunnen neid aastaid ja läbisaamine on sama hea kui enne. Muidugi ma ei näe neid enam nii tihti kui varem, sest nad tegutsevad mujal.
    Kui heaks hindate tagantjärgi jäätiseäride müügitehingut aktsionäride vaatevinklist?
    Aktsionärid kiitsid põhimõtteliselt ühehäälselt tehingu heaks, raha on välja makstud. Ma usun, et kõik on rahul.
  • Hetkel kuum
Eero Raun: õhuke riik on Eesti paratamatus, riigirahandus vajab tegevusauditit
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Koondamiste kõrval palkab mõni ettevõte sadu töötajaid. “Hea aeg laienemiseks”
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.