OMX Baltic−0,46%269,56
OMX Riga0,18%875,39
OMX Tallinn−0,57%1 722,97
OMX Vilnius−0,24%1 042,44
S&P 5000,53%5 948,71
DOW 301,06%43 870,35
Nasdaq 0,03%18 972,42
FTSE 1000,79%8 149,27
Nikkei 2250,94%38 384,05
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%106,01

OMX Baltic−0,46%269,56
OMX Riga0,18%875,39
OMX Tallinn−0,57%1 722,97
OMX Vilnius−0,24%1 042,44
S&P 5000,53%5 948,71
DOW 301,06%43 870,35
Nasdaq 0,03%18 972,42
FTSE 1000,79%8 149,27
Nikkei 2250,94%38 384,05
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%106,01

20.05.16, 07:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tallinna Vee saatus: kull või kiri?

Menukas börsifirma Tallinna Vesi peab riigiga kallist kohtuvaidlust, mille tulemusel võib ettevõtte väärtus nii pööraselt tõusta kui ka valusalt kukkuda.

Juhan Lang

Tallinna Vee aktsionär Kristjan Liivamägi hindabTallinna Vee positiivse kohtuotsuse tõenäosuseks 65%.

Tallinna Vee aktsionär Kristjan Liivamägi hindabTallinna Vee positiivse kohtuotsuse tõenäosuseks 65%. Foto: Raul Mee

Lühidalt ja lihtsustatult kokkuvõetult vaidlevad Tallinna Vesi ja Eesti riik vee hinna üle. Kui ettevõtte hinnangul peaks see juba praegu olema kõrgem, siis konkurentsiameti hinnangul madalam.

Tallinna Vee aktsionär ja Tallinna Tehnikaülikooli panganduse ja rahanduse õppetooli lektor Kristjan Liivamägi leidis, et kõige mustem stsenaarium oleks, kui Tallinna Veel tuleks liigselt küsitud tasud klientidele tagasi maksta ning edasiulatuvalt väheneks vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid 29% võrra, mis tähendaks ettevõtte olulist müügitulude langust tulevikus.

Tasub teada

LHV ootab tõusu, Swedbank langust

LHV on määranud Tallinna Vee aktsia õiglase hinna vahemikuks 15,5–16,2 eurot.

Swedbanki analüütikud on määranud aktsia hinnasihiks 13,5 eurot.

Tallinna Vee aktsia hind on 19. mai seisuga 14,8 eurot.

Allikas: LHV, Swedbank

Must stsenaarium

Selle stsenaariumi puhul on tema hinnangul Tallinna Vee aktsia hinna õiglane väärtus vahemikus 6,3-8,5 eurot. See annaks praeguselt aktsia hinnalt kukkumisruumi 43-58% jagu. "Seega, kui Tallinna Vesi jääks tariifivaidluses kaotajaks, järgneks sellele oluline aktsia hinna langus ning samuti väheneksid oluliselt tulevikus ettevõtte välja makstavad dividendid," tõdes ta.

Sarnasele järeldusele jõudis ka LHV vanemanalüütik Joonas Joost. Kui aluseks võtta konkurentsiametis 2011. aasta oktoobris avaldatud konkreetset soovi alandada veeteenuse hindu 29% võrra, siis langeks Joosti hinnangul Tallinna Vee aastane käive suurusjärku 40-42 miljonit eurot ning aastane tulumaksueelne kasum hinnanguliselt suurusjärku 9-11 miljonit eurot. Mullu oli ettevõtte käive 55,9 miljonit ning kasum enne tulumaksustamist 24,36 miljonit eurot.

Sellisel juhul võiks tema arvutuste järgi kujuneda ettevõtte jätkusuutlikuks dividendiks 32-40 senti aktsia kohta. Eeldades 3,5-4%-list dividenditootlust, võiks LHV analüütikute sõnul sel juhul ettevõtte aktsia pikaajaliseks hinnaks kujuneda suurusjärk 8-11,4 eurot. Võrdluseks, tänavu maksab veefirma dividende 90 senti aktsia kohta ning aktsia kaupleb pisut allpool 15 eurot.

Joost lisas, et ettevõte on lisaks hinnanud tingimuslikult oma tariifiriskiga seotud kohustuse väärtuseks 2015. aasta lõpu seisuga 42,8 miljonit eurot ja 2016. aasta lõpuks võib see hinnang veel suureneda. "Täiendavalt kuuluks musta stsenaariumi hulka kas kaotus arbitraažis (Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities B.V alustasid 2014. aastal paralleelselt kohaliku kohtuvaidlusega Eesti Vabariigi vastu rahvusvahelist arbitraažimenetlust - toim) või kui arbitraaži otsusega määrataks hüvitiseks oluliselt väiksem summa kui ettevõtte võimalikud kohustused," nentis Joost. "Sellel oleks kindlasti täiendav negatiivne mõju ettevõtte aktsia hinnale."

Ootan head dividendi ka edaspidi

Kõige mustem stsenaarium Tallinna Vee aktsionäride jaoks oleks see, et ettevõte peab klientidele korvama "enammakstud" tariifi ja seda ei õnnestuks riigilt tagasi küsida. Selleks on ettevõtte juhtkond teinud bilansivälise arvestuse ja summa oli 2015. aasta lõpu seisuga 42,8 miljonit.

Must stsenaarium on see, et ettevõte peab tarbijatele raha tagasi maksma, aga see õnnestub pärast pikki kohtulahinguid omakorda Eesti riigilt välja nõuda.

Hall stsenaarium on see, et tagasiulatuvalt tarbijatele raha tagasi maksma ei pea, aga uusi tariife ka ei kinnitata ehk siis sõlmitakse mingi kompromiss.

Helehall stsenaarium on see, et kinnitatakse uued tariifid ehk siis Tallinna Vesi võidab kohtuvaidluse, aga tagasiulatuvalt ei hakata oma nõuet ehk saamata jäänud tulu välja nõudma.

Valge stsenaarium on see, et Tallinna Vesi võidab, kinnitab uued tariifid ja saab kompensatsiooni ka saamata jäänud tulult alates 2010. aastast. Valge stsenaarium on kõige positiivsem ja sellisel juhul on ettevõtte aktsial tõusuruumi.

Reaalsus on minu meelest hallikas ehk siis ilmselt ei realiseeru kumbki äärmuslik stsenaarium. Igal juhul oleks tariifivaidluse lõpp positiivne uudis isegi siis, kui tulemus oleks Tallinna Veele negatiivne – jääksid ära lõputud kohtu- ja konsultatsioonikulud ning ettevõte saaks rohelise tule edasiseks arenguks ja laienemiseks. Isegi 43miljoniline "trahv" oleks pikas perspektiivis parem (see on ligi 2,2 eurot aktsia kohta – toim) kui lõputu kohtuvaidlus.

Minu plaan on jätkuvalt saada aktsiast kord aastas omanikutulu ja arvestades, et Tallinna Vesi on loomulik monopol ja tema kulubaas on teistest vee-ettevõtjatest mitu korda madalam, siis usun, et head dividendi saab ka edaspidi.

Jaak Roosaare

Tallinna Vee aktsionär

Positiivne stsenaarium

Samas kinnitas vanemanalüütik, et ainult lühiajalisi arenguid silmas pidades võib nii Eesti kohtu kui ka arbitraaži võimalike positiivsete otsuste korral Tallinna Vee aktsia hind ka üle 20 euro tõusta. Tallinna Vee jaoks positiivne stsenaarium näeb ette võitu konkurentsiameti üle kohtus, mille tulemusena oleks Tallinna vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifide määramise aluseks erastamisleping.

Selle stsenaariumi puhul on investor Kristjan Liivamäe analüüsi tulemusena Tallinna Vee aktsia hinna õiglane väärtus vahemikus 16,4-18,9 eurot. See tähendaks praeguselt hinnalt ligemale 11-28% suurust tõusu. „Mina olen enda analüüsis hinnanud Tallinna Vee positiivse kohtuotsuse tõenäosuseks 65% ja sellest tulenevalt annab diskonteeritud rahavoogude meetod Tallinna Vee aktsia hinna õiglase väärtuse vahemikuks 13,4-15,1 eurot,“ märkis ta.

Swedbanki Baltimaade aktsiaanalüüsi juht Marek Randma tõdes, et Tallinna Vee jaoks positiivse stsenaariumi korral jääks kuni aastani 2020 kehtima hinnamehhanism, mis lepiti kokku Tallinna linnaga ning kus tariif sõltub peamiselt aastasest inflatsioonist. Tallinna Vee võidu korral kohtutevaidlustes tekiks ettevõttel alus alustada uut vaidlust, et nõuda kompensatsiooni külmutatud tariifide tõttu saamata jäänud tulude eest aastatel 2011 kuni kohtuvaidluse lõpuni.

Oma 2016. aasta esimese kvartali aruandes hindab Tallinna Vesi võimaliku kompensatsiooni suuruseks 74 miljonit eurot saamata jäänud ja jäävaid tulusid. "Tallinna Vee jaoks kõige positiivsema stsenaariumi kohaselt kompenseeriks riik Tallinna Veele saamata jäävad tulud," leidis Randma.

Millist stsenaariumit peate kõige tõenäolisemaks?

Kui varem tundus tõenäolisem, et kohus otsustab selle kasuks, et varasem tariifimetoodika on ka konkurentsiametile siduv, siis pärast esimese kohtuastme teistsugust otsust võiks pidada lõpplahenduse tõenäosust mõlemale stsenaariumile võrdselt võimalikuks. Samas on kohus juba otsustanud, et erastamisleping on avalik-õiguslik leping, mis tähendab, et juhul kui varasem metoodika ei ole konkurentsiametile siduv ning viimane otsustab rakendada madalamaid tariife, siis ilmselt tuleks Eesti riigil selle muutusega kaasnenud kahju ettevõttele hüvitada. Tallinna Vesi on ise hinnanud selle kahju suuruseks ligikaudu 74 miljonit eurot. Selle üle käib täiendav vaidlus arbitraažikohtus. Eeldatavasti 2021. aastal veetariifid langevad, sõltuvalt sellest, milline on tol hetkel kehtiv vee hinna regulatsioon.

Joonas Joost

LHV vanemanalüütik

Mujal vesi kallim

Joonas Joosti sõnul hõlmaks kõige positiivsem stsenaarium parema süsteemi väljatöötamist. „Praegu oleme olukorras, kus veetariifid Tallinnas kuuluvad keskmike hulka, mõõdetuna nii absoluuthindades teiste Euroopa suurlinnadega või ka riigiti, arvestades kohalikku elatustaset,“ rääkis ta. „Selles valguses ei ole tariifid Tallinnas kindlasti kõige põletavam probleem Eesti veemajanduses.“

Vanemanalüütiku sõnul oleme jätkuvalt olukorras, kus Euroopa Liidu kaasfinantseeringuga tehtud investeeringuid ei arvestata tariifide määramisel ning samuti ei peegelda sageli raamatupidamislik jääkväärtus varade majanduslikku väärtust. See omakorda tähendab, et tehtud investeeringute hooldamiseks ning hilisemaks reeinvesteeringuks vajalikud summad tuleb katta kasumi või ebamõistliku kokkuhoiu arvel.

„Selline süsteem ei saa olla pikaajaliselt jätkusuutlik,“ arvas Joost. „Lisaks sellele toimub ränne väiksematest asulatest suurematesse, mis tähendab, et väikeasulate kliendibaas, kes peab tariifide kaudu katma kohaliku vee-ettevõtte kulud, jääb aasta-aastalt järjest väiksemaks. See omakorda viib tariifide tõusuni, mis täiendavalt tõstab kohalikku kulude taset ning on argument ärakolimiseks, süvendades probleemi veelgi."

Joosti sõnul ongi viimastel aastatel juba tekkinud olukord, kus mõnes Eesti väikeasulas on veeteenuse hind kuni 38% või kõige äärmuslikumal juhul 86% kõrgem võrreldes tariifidega Tallinnas, kui neid poleks külmutatud ning need oleksid kujunenud vastavalt varem kokku lepitud metoodikale. Tegelike, külmutatud tariifidega võrreldes on tema kinnitusel reaalsed erinevused vastavalt 60% ja 115%.

Tallinna Vesi kaotab sära

Kuna Tallinna Vee tariifivaidlus puudutab metoodikat, mis katab perioodi kuni 2020. aastani, siis isegi juhul kui kohus otsustaks, et varasem metoodika on konkurentsiametile siduv ning Tallinna Veel on õigus tariife tõsta, jääb Joosti hinnangul selgusetuks, mis täpselt hakkab toimuma aastal 2021 ja kuidas lahendatakse veemajanduse jätkusuutlikkuse küsimus väiksemates asulates.

„Nii Tallinna Vee tariifide kui ka üldise Eesti veemajanduse problemaatika ühendamise ja tervikliku-süstemaatilise käsitlemise puhul oleks ilmselt olemas vähemalt teoreetiline win-win-win lahendus nii Tallinna Vee, Eesti riigi kui ka riigielu eest vastutavate poliitiliste jõudude jaoks," leidis ta. „Praegu tundub sellise stsenaariumi realiseerumine väheusutav."

Millist stsenaariumit peate kõige tõenäolisemaks?

Meie hinnangul hindab praegune Tallinna Vee aktsia hind kompensatsiooni tõenäosust suhteliselt väikeseks. Meie eeldustes on 50% võimalus, et 2017. aastal Tallinna Vee tariifid langevad konkurentsiameti arvutatud hinnani ning 50% võimalus, et 2017. aastal tariifid tõusevad kohtuvaidluse ajal kumuleerunud inflatsiooni võrra. Meie ootuste järgi langevad Tallinna Vee dividendid madalamate tariifide tõttu 2021. aastast, 0,6 eurole. Meie baasstsenaariumi kohaselt võtab konkurentsiamet tariifi arvutamise üle aastal 2021. See tähendab, et kõige hiljem langevad tariifid meie eeldustes 2021. aastal. Praegu käib vaidlus teises kohtuastmes ja tõenäoliselt kaebab teise astme kohtus kaotaja otsuse riigikohtusse edasi. Meie eeldustes saabub lahendus kõige varem 2017. aastal ja praegune vaidlus puudutaks tariife aastateks 2017–2020. Seega Tallinna Vee jaoks negatiivse stsenaariumi korral saabuvad madalamad tariifid 2021. aasta asemel 2017. aastal.

Marek Randma

Swedbanki Baltimaade aktsiaanalüüsi juht

Juhan Lang

Seotud lood

Sisuturundus

13.11.24, 07:00

Arvutipargi renditeenusega investeerib ettevõtja oma põhiärisse

Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.