Ettevõtja Jüri Mõis ja SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel arutlesid Targa Raha investeerimiskonverentsil selle üle, kas Eestil tasuks laenu võtta.
- Kas laenu võttes ähvardab Eestit Kreeka saatus? Foto: Anu Jõgi
“Tõenäoliselt me ei lõpeta seal, kus Kreeka, kelle võlasuhe SKTsse on 150%. Kuid ideedega on riigi tasandil küll halvasti. Kui isegi Euroopa Liidu rahaga pole õnnestunud saada stimuleerivat kasvu uute ideede näol, siis mida laenuga veel peale hakata,” ütles Koppel
Tema arvates tuleks tootlikkuse kasvatamiseks haridusse investeerida ja laenu eest siia palgata uued õppejõud, kellel on maailmatase. “Sellest võiks olla riigile arusaadav kasu tulevikus,” sõnas Koppel.
Jüri Mõis ütles, et kui väga must-valgelt öelda, siis me lõpetame niikuiniigi nagu Kreeka, ainult ilma teedeta. “Kreekal on küll suured võlad, aga neil on ka sillad, infrastruktuur ja teed olemas,” ütles Mõis.
Ta käis välja idee, et kui Euroopas kasvavad võlatasemed riikidel liiga kõrgeks, võib see viia lõpuks selleni, et hakatakse võlgasid vähendama. “Euroopa Liidu liikmed tulevad kokku ja otsustavad võlga vähendada. Siis juhtubki, et teistel riikidel on teed olemas, aga võlgu enam pole,” ütles Mõis.
Tallinna börsi juht Kaarel Ots ültes, et riigivõlakirjad aitaks elavdada Eesti kapitaliturgu ning sellega kaasneks ka välisinvestorite tähelepanu.
Arutelu toimus Ärikatla ja Tallinna börsi korraldatud investeerimiskonverentsil Tark Raha.
Seotud lood
Äripäeva raadio sisuturundussaade on pühendatud väikeettevõtete konverents-messile Südi 2025, kus jagavad kogemuslugusid väikeettevõtjad. Suurfirmade esindajad annavad nõu finantseerimise, energia-, IT-, tervise- ja personaliküsimustes.