Välisinvestori okkaline tee Tallinna börsile

Äripäeva börsitoimetuse poole pöördus Soome investor Seppo Saario, kes ütles, et proovis osta aktsiaid Tallinna börsilt mitme maakleri kaudu. ”Üritasin osta Eesti aktsiaid läbi Rootsi päritolu maaklerfirma Nordnet, kahjuks ei võimalda nad Tallinna börsile investeerida. Mu teine maakler on Alandsbanken, kuid seal kontol ei hoia ma enda raha,” kirjutas Soome börsiguru.

Saario kinnitas, et plaanib enne uut aastat kahte Eesti börsifirmasse investeerida, jättes küll ütlemata, mis ettevõtetega tegu on.

Kõrged teenustasud

Lähemalt uurides selgus, et igast naaberriigist polegi tõesti võimalik Tallinna börsile soodsate teenustasudega investeerida. Mõningatel juhtudel puudus see võimalus üldse. Naaberriikide pankade sõnul jääb kõik investorite huvi puuduse taha, kuna Tallinna börsil pole nende jaoks põnevaid ettevõtteid.

DNB Markets Norra üksus võimaldab investeerida 14 aktsiaturule 12 riigis. ”Kahjuks pole Tallinna börsi nende hulgas, kuna nõudlus Eesti aktsiate järele on olematu,” ütles DNB Marketsi esindaja Even Westerveld järelpärimisele.

80 kilomeetri kauguselt Soomest on samuti kallis ja keeruline Tallinna börsile investeerida. OP panga aktsiaturgude üksuse juht Ari Kiuru ütles, et läbi elektrooniliste kauplemiskanalite ei saa Tallinna börsile investeerida. ”Aktsiaordereid on võimalik sisestada, kui võtta ühendust OP koostööpankadega. Minimaalne tasu ühel aktsiatehingul on 24 eurot. Sellele lisandub 18eurone teenustasu ning 25eurone tasaarvelduse tasu. Aastane hooldustasu aktsiatele on 0,231% aktsiate turuväärtusest, minimaalne kuutasu 2 eurot,” ütles Kiuru.

Danske Banki Soome üksuse esindaja Anita Kristiina Nousiainen ütles, et Tallinna börsile investeerimisel küsivad nemad tehingutasuks 1% kogu tehingu väärtusest. Minimaalne tasu algab 40 eurost. ”Sellele võivad lisanduda veel mõned kohalikud teenustasud või maksud,” lisas ta.

Tallinna börs on aastaid pidanud Skandinaavia pankadega läbirääkimisi võimaldamaks välisinvestoritel soodsalt investeerida, kuid protsess on aeganõudev. ”See on olnud kümneaastane protsess, panku on üritatud survestada, et nad võiksid ligipääsu enda online-lahendustes võimaldada. Tavaliselt põrkubki see just nõudluse ja huvi küsimuse taha. Et seda oleks äriliselt mõttekas teha, peab seal taga olema ka vastav maht,” ütles Tallinna börsi kommunikatsioonijuht Ott Raidla.

Märgata on huvi kasvu

Novembri lõpus teatas Rootsi Swedbank AB, et hakkab Nasdaq Balti börside liikmeks. See tähendab Rootsi investoritele samasuguseid teenustasusid, mida nad maksavad praegu Stockholmi börsile investeerides. ”Baltikumi oleme pidanud Swedbanki koduturuks ning börsitehingute hind saab olema sama mis Stockholmis ehk 59-99 krooni (6,2-10,4 eurot) tehing,” teatas Swedbank Rootsi.

Raidla sõnul on see liikmetele viimaste aastate üks suuremaid uudiseid üldse. ”Rootsi investoritel on nüüd juurdepääs Balti börsidele ja tegemist on võrdlemisi soodsa hinnaga. Mis puudutab nüüd börsi rolli, siis meie jäämegi kulisside taha ehk üritame otsuseid mõjutada, kuid me ei saa otsuseid kellegi teise eest teha,” ütles Raidla.

Mis puudutab aga seda, et Tallinna börs muutuks välisinvestorite seas tuntumaks, siis selle nimel tegutsevad nii börsifirmad kui ka börsi liikmespangad. Kunagi tehti ettevõtete promo massiivsemalt ja oli isegi nii, et Eesti pankade analüütikud sõitsid välismaale ja rääkisid sealsetele investoritele, mis ettevõtted siin on ja mida siin osta saab. Või siis kutsuti investorid siia ja tutvustati neile Tallinna börsi firmasid. ”Mõned ettevõtted teevad seda praegu ka, näiteks Tallink, Tallinna Vesi ja Merko korraldavad kord kvartalis telekonverentse potentsiaalsete investoritega,” ütles Raidla.

Ka Tallinna börsi tutvustatakse välisinvestoritele. Näiteks käis börsi juht Kaarel Ots novembris tutvustamas Soome investeerimisfirmadele kohalikku turgu. ”Seal rääkimine on selline trikiga asi. Me võime rääkida küll, aga kui puudub soodne ja mõistlik ligipääs, siis mõjub see nagu hane selga vesi,” ütles Raidla.

Börs kellelegi erihinda ei tee

Tallinna börs ühelegi pangale ega riigile erihinda ei tee. ”Kui küsida, miks on Soomest nii kallis investeerida, siis meie neilt seda raha ei küsi. Kui me räägime konkreetselt tehingust, siis me küsime igalt automaatselt sobitatud tehingult ainult 0,035% tehingu mahust,” ütles Raidla.

Teenustasud lähevad Soome pankadel kõrgeks siis, kui need pole Balti börside otseliikmed. Siis peab tehingu tegema läbi panga, mis on börsi liige. ”Mida rohkem lülisid ahelas on, seda kulukamaks tehing läheb, kuna iga osapool küsib tehingu eest raha,” ütles Raidla.

”Soodsamad tasud tulevad, kui lisandub rohkem liikmeid. Kui kliendi jaoks on kodupank, kust ta tahab Tallinna börsilt aktsiaid osta, liikmespank, on talle teenustasud kõige soodsamad,” ütles Raidla.

Kuigi huvi Tallinna börsi vastu on Skandinaavias ning Lätis ja Leedus olemas, ei saa sama öelda Venemaa kohta. Ka ei leia ühtegi Vene panka Balti börside liikmete hulgast.

Rahandusministeerium: riik hinnakirja ei reguleeri

Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ütles, et riik finantsteenuste hinnakirju ei reguleeri, välja arvatud mõningad erandid, näiteks pensionifondide valitsemistasud.

”Kuna investori ostu vahendab krediidiasutus või pank, siis määrab pank ka teenustasud. Võimalik, et OP panga või Soome pankade vahendustasud üldiselt ongi kõrged. Erinevate börside hinnakirjad on üldiselt avalikud ja neid saab soovi korral võrrelda,“ ütles Auväärt.

Tulevikus võib börside toimimist ja hinnakirja hakata mõjutama kaks ELi õigusakti, mille väljatöötamise eest rahandusministeerium vastutab: otsekohalduv väärtpaberite keskdepositooriumeid reguleeriv määrus ja uus investeerimisteenuste osutamise direktiiv/määrus.

„Keskdepositooriumite all peetakse lihtsustatult silmas isikuid, kes väärtpabereid hoiavad ja registreerivad. ELi määrus näeb ette reeglid, kuidas need isikud üksteisega koostööd peaksid tegema, sh looma nö linke, mis peaksid lihtsustama ülepiiriliselt väärtpaberite hoidmist,“ ütles Auväärt.

Nimetatud ELi õigusaktid on aga alles rakendumas või rakendatakse alates 2018. aastast, enne seda ei saa nende täpset mõju hinnata. Tulemusena peaksid siiski erinevate ELi väärtpaberite keskdepositooriumite ja kauplemiskohtade, sh börside toimimise mängureeglid teatud määral samaväärsemaks muutuma. „Võimalik, et sellega võib kaasneda ka teatud hindade ühtlustumine või korrektsioon,“ lisas Auväärt.