Spikker investorile: kuidas tulu deklareerida?

Nii ühisrahastuse kui ka välismaaklerite kaudu investeerimisel pole võimalik kasutada investeerimiskonto süsteemi, mis võimaldab eraisikul tulumaksu maksmist nii kaua edasi lükata, kuni sealt tehtavad väljamaksed hakkavad ületama sissemakseid. Samuti ei saa investeerimiskontot kasutada kinnisvarainvestorid ega need rahapaigutajad, kes tegelevad väärismetallide või valuutakauplemisega.

„Sellisel juhul kuuluvad deklareerimisele ka ühisrahastuse portaalikontole või välismaaklerile laekunud summad sõltumata nende väljavõtmisest,“ selgitas Ernst & Young Baltic ASi partner Ranno Tingas. „Nende summade tuvastamiseks ei piisa pangakontost, vaid on vaja vaadata vastava portaali või maakleri kontode liikumisi,“ rääkis ta.

Jäetakse deklareerimata

Kui üldjuhul on tuludeklaratsioon eeltäidetud ja sisaldab andmeid teistest varaklassidest saadud tulu kohta, siis ühisrahastust puudutavaid kontode liikumisi ei pruugi iga platvorm ise maksuametile edastada. „Investorid peaksid ise kontrollima, et kõigi eraisikuna tehtud investeeringute tulud oleksid maksuametis kajastatud,“ rõhutas TransferWise’i pearaamatupidaja Krista Teearu. Seejuures on abiks deklaratsioonil olevate andmete võrdlemine ühisrahastusplatvormidelt saadavate tulude väljatrükiga.

Ühisrahastuse tulude üles märkimise kohustus ei pruugi olla aga igale investorile teada ning seetõttu täidetakse deklaratsiooni tihti valesti. „Üks levinud viga, mis tehakse on see, et jäetakse deklareerimata ühisrahastuse kaudu laekunud tulud, arvates, et kui raha ei ole portaalist välja võetud, siis seda deklareerima ei pea,“ märkis Teearu. „Tegelikult peab.“

Deklareerimisvigade ning laekunud tulude märkimata jätmise peamiseks põhjuseks peab Tingas eelkõige seda, et investoritel on keeruline aru saada, mida loetakse maksuameti poolt tulu tekkimise hetkeks. „Deklareerimise alla läheb maksuameti juhiste järgi ka tulu, mis on reinvesteeritud või lihtsalt ootel, st seda pole välja võetud,“ selgitas ekspert.

Vigade vältimiseks soovitab Teearu igal investoril pidada põhjalikku Exceli tabelit kõigi investeeringute kohta. „See aitab omada ülevaadet oma portfellist, erinevate investeeringute tulususest ning makstud maksudest ja kuludest,“ oli ta veendunud.

Muudes varaklassides vähem peavalu

Tingase kinnitusel on oma raha teistesse varaklassidesse paigutanutel aga tulude deklareerimine sarnaselt eelmise aastaga lihtsam kui ühisrahastuse ja muude erandite puhul. „Investorile, kes investeerib peamiselt finantstoodetesse, pole võrreldes varasemate aastatega erilisi muutusi,“ rääkis ekspert.

Küll ei tohiks maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe sõnul ära unustada erinevate oluliste tululiikide deklareerimist. „Kindlasti tuleks tuludeklaratsiooni üle vaadates olla kindel, et kõik deklareerimist vajavad tulud on sinna kantud ja midagi pole ära unustatud,“ rääkis Aasmäe. „Sellisteks tuluartikliteks on näiteks välis- ja üüritulud ning metsamüük,“ lisas ta.

Seejuures on kinnisvarainvestorite jaoks tekkinud uus soodustus. „Kui aga investeeritakse eraisikuna eluruumidesse, siis nende üürilt saadud tulu kuulub alates 2016. aastast maksustamisele 16protsendilise tulumaksumääraga,“ viitas Tingas sellele, et üüritulu on alates eelmisest aastast võimalik kulude katteks viiendiku võrra vähendada või väiksemana näidata.

Eeltäitmine ei päästa

Kuigi deklaratsioon on reeglina eeltäidetud, peab Tingas oluliseks kontrollida, et finantstoodete soetusmaksumus ja müügiga seotud kulud saaksid õigesti kirja. „Kui väärtpaberid on juba investeerimiskonto süsteemis, siis tuleb vaadata, et nendega toimunud tehingud ei läheks topeltarvestusse,“ selgitas ta. Seega tuleb veenduda, et need ei kajastuks korraga nii deklaratsiooni investeerimiskonto tabelis 6.5 ning eeltäidetud väärtpaberitulude tabelis 6.1.

Lisaks on Aasmäe sõnul oluline silmas pidada, et kui Eesti Väärtpaberite Keskregistri kaudu toimunud väärtpaberitehingute korral eeltäidab makshaldur tuludeklaratsiooni tabeli 6.1, siis muudel juhtudel ei pruugi kõik andmed iga tehingu kohta deklaratsioonile jõuda. „Eeltäidame küll müüdud väärtpaberid, kuid meil ei ole andmeid soetusmaksumuse kohta ja see osa tuleb ise täita,“ selgitas Aasmäe. Kui aga finantsvaralt tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks kasutatakse investeerimiskontot, tuleb investeerimiskontoga seotud väärtpaberitehingud tabeli 6.1 eeltäidetud andmete hulgast kustutada.

Samuti on tähtis, et välismaa tulude deklareerimisel ei tekiks vigu ja segadusi seoses valuutakursiga. „Tuleb määratleda, kas piiri tagant saadud dividendid on Eestis maksuvabad (tabel 8.8) või maksustatud ning deklareerida õigesti investeerimiskonto sisse- ja väljamaksed,“ ütles Tingas.

Eraettevõtjana lihtsam

Tulude deklareerimisel füüsilise isikuna ei lähe arvesse näiteks ühisrahastusse investeerides saadud laenukahjumid. See tähendab, et saadud laenuintresside pealt makstakse tulumaksu hoolimata sellest, kas laen ise jääb tulevikus plussi või miinusesse. Seetõttu soovitab Tingas kaaluda ka äriühingu loomist.

„Kasumeid ja kahjumeid saab eraisikuna tasaarvestada ainult väärtpaberitesse paigutatud raha korral“, märkis ekspert. „Seega suuremate tulude või aktiivsema tegevuse puhul tasub kaaluda ettevõtte vormi, mille puhul toimub tulumaksu maksmine vaid reaalselt tarbimisse võetud rahalt.“

Seejuures tuleb ettevõtte loomisel arvestada, et juriidilise isiku tulude ja kuludega seonduv info on avalik ning raamatupidamise korraldamisega kaasnevad väljaminekud. Aktsiate puhul aga muutub ettevõtte kaudu investeerimine ebamõistlikuks juba seetõttu, et sel juhul läheksid dividendid topeltmaksustamisele. Nende pealt tasutaks riigile tulumaksu väljamaksmise hetkel ning teisalt siis, kui aktsiatehingute pealt saadud tulu ettevõttest omakorda investorile dividendidena välja kantakse.