Nordea pangal on taas põhjust kaaluda peakontori Rootsist ära viimist.
- Casper von Koskull Foto: Scanpix/Reuters
Seekord on põhjuseks
Rootsi valitsuse värskeim ettepanek tõsta tasusid, mis
pankadel tuleb maksta kriisifondi, mille vahendid läheksid käiku uue võimaliku kriisi korral.
Rootsi majanduslehele Dagens Industri antud intervjuus ütleb
Nordea juht Casper von Koskull, et kolimise tõenäosus on väga väga suur. „Me räägime nii suurtest summadest,“ ütles ta.
Varem on sarnase ähvardusega välja tulnud ka Nordea nõukogu esimees
Björn Wahlroos vastuseks Rootsi valitsuse pangamaksu kavadele, mis praegu on terava kriitika järel
ülevaatamisel ja ümbertöötamisel. Selle asemel pakkus valitsus veebruaris välja pankade suuremad sissemaksed kriisilahendusfondi.
Nordea rehkenduste järgi kasvavad sissemakse 2016. aasta poolelt miljardilt Rootsi kroonilt aastaks 2019 5,5-6 miljardile kroonile, kirjutab leht.
Kõik ettevõtted vajavad prognoositavaid ja ühesuguseid reegleid, ütleb Casper von Koskull intervjuus. „Juba selle kriisilahendusfondi sissemakse põhjal ei saa me väita, et meil oleksid Rootsis samad mängureeglid kui mujal Euroopas. Sel põhjusel tuleb meil muidugi kaaluda, mis alternatiivid oleksid võimalikud.“
Vahepeal kombati ka Hollandi pangaga ühinemise plaani.
Panga juht nõustub mitmete analüütikute arvamusega, et pangamaksu asemel tulnud kriisifondi maksete tõus on halvem asjade käik kui pangamaks. Peakontori kolimine kui üks alternatiiv on kavas põhjalikult läbi uurida.
Rootsi valitsust on sellest kavast informeeritud.
Seotud lood
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.