Euroopa pankadele terendab lootuskiir

Euroopa on tükk aega üritanud nii piitsa kui präänikuga majandusele elu sisse puhuda, kuid nähtavaid tulemusi on seni suhteliselt vähe. Seda enam rõõmustavad investorid tõusva inflatsiooni ja langeva töötusemäära üle. Lisaks aitasid Hollandi märtsikuised parlamendivalimised veidi närve rahustada ja ebakindlust leevendada.

Viimaste aastate püsivalt hädine inflatsioon sundis Euroopa Keskpanka (ECB) ette võtma ajaloolist sammu ning kehtestama negatiivsed baasintressimäärad. See tähendab, et põhimõtteliselt maksavad pangad ECB-le raha hoiustamise eest. Enamik panku ei taha seda kulu oma klientidele edasi kanda, mistõttu on pankade kasumimarginaalid survestatud.

Kuigi märtsis oli eurotsooni inflatsioon 0,5 protsendipunkti alla keskpanga soovitud 2% määra, tõusis veebruaris ühtse valuutabloki inflatsioon esimest korda viimase nelja aasta jooksul 2%ni. Lisaks on eurotsooni keskmine töötusemäär kukkunud madalaimale tasemele pärast 2009. aastat, olles taas alla 10%.

Need uudised tekitasid investorites lootust, et ECB võib alustada prognoositust varem oma rahatrüki programmi koomale tõmbamist. Keskpanga president Mario Draghi valas aga lootjatele külma vett krae vahele ja teatas, et keskpank sel kuul oma poliitikat ei muuda. Ja kuigi see oli esialgu ebameeldiv uudis pankade investoritele, on nüüd investorid hakanud vaatama pikaajalisema väljavaate poole, ning see paistab optimistlik.

Aprillist vähendab Euroopa Keskpank varaostuprogrammi raames toimuvaid igakuiseid tugioste võlakirjaturul 80 miljardilt eurolt 60 miljardile, olles lubanud programmi jätkata vähemalt selle aasta lõpuni. ECB väidab, et ei ole alustanud varaostuprogrammi järk-järgulist lõpetamist. Siiski võib see olla lõpu algus, kui toibuva euroala majanduskasv tugevamalt hoo sisse saab.

“Kõik teavad, kuhu suunas euroala monetaarpoliitika liigub - seda tõmmatakse koomale,” kommenteeris uudisteagentuurile Reuters AFS Groupi analüütik Arne Petimezas.

Siin tekibki küsimus, kui optimistlikud on investorid ja kui julge julgeb ECB olla ning kuidas kumbki osapool numbreid tõlgendab. Keskpanga ametnikud on tüüpiliselt tagasihoidlikud ja tahavad näha kindlaid tõendeid taastumise kohta enne tegudele asumist. Juba praegu on osa ökonomiste piisavalt optimistlikud eurotsooni majanduse väljavaate üle, uskudes, et ECB alustab sel aastal rahatrüki lõpetamisega ning võib juba järgmisel aastal baasintressimäärasid tõsta.

See oleks mõistagi suurepärane uudis eurotsooni pankadele, mis on pidanud silmitsi seisma rea väljakutsetega. Eurotsooni pankade jaoks saabusid kasumeid söövad negatiivsed baasintressimäärad siis, kui maadeldi veel finantskriisi järelmõjude ning kallinevate regulatsiooni kuludega.

Analüütikutele ja investoritele meeldib ka asjaolu, et Euroopa pankade aktsiad on oluliselt odavamad kui teispool Atlandi ookeani Ameerika Ühendriikides. USAs alustas Föderaalreserv baasintressimäärade tõstmisega juba eelmisel aastal ning finantssektor on tublisti rallinud.

Goldman Sachsi analüütikutele meeldib Euroopa pangandussektor USA omast rohkem. Nende sõnul aitavad pankasid ka Euroopa riikide valitsusvõlakirjade tõusvad tootlused, kuid peamine põhjus on Euroopa pangaaktsiate odavus. Goldmani sõnul kauplevad Euroopa aktsiad suurte soodustustega, olles kohati poole võrra odavamad kui USA pangad. Võrdluseks tuuakse JPMorgan Chase, mille aktsia ja raamatupidamisliku väärtuse suhe on 1,4. Credit Suisse Groupil on see 0,8 ning Deutsche Bankil 0,4. Lisaks peaksid dividendi väljamaksed tõusma 10-12%, prognoosib Goldman.

Kindlasti ei ole Euroopa pangandusaktsiad ilma oma riskideta. Nagu mainitud sai, siis sõltuvus majandusnäitajatest on üsna tugev ja kui tuleb tõendeid selle kohta, et majandus ei pruugi loodetud tempos kasvada, tähendab see automaatselt külma dušši pangandussektorile. Ja täielikult ei saa välistada eesseisvate valimiste mõju eurotsooni pankadele.

Riskitegur on samuti Euroopa Keskpank, kui ta ei näe piisavaid tõendeid majanduse kasvust, kuigi investorid võivad olla selle juba aktsiatesse sisse hinnanud. Ja tagatipuks ei tasu unustada eesseisvaid presidendivalimisi Prantsusmaal ja parlamendivalimisi Saksamaal.

Kes aga soovib investeerida Euroopa pangandussektorisse, siis Cabot Wealth Managementi investeerimispealik Rob Lutts soovitas investeerimisajakirjas Barron’s selliseid pankasid nagu HSBC Suurbritannias, Banco Santander Hispaanias, BNP Paribas Prantsusmaal või kindlustusfirma Allianz Saksamaal.

Arvestades Euroopa pangandussektori viimaste aastate skandaalide rohkust, siis riskide hajutamise eesmärgil oleks mõistlikum osta osakuid börsil kaubeldataves fondides - see pakub ühtlasi suuremat haaret kogu sektorile. Minu soovitus on kaaluda iShares MSCI Europe Financials ETFi või First Trust STOXX European Select Dividend Index Fundi. Soovi korral olla rohkem avatud eurotsoonile tervikuna võib kaaluda iShares MSCI Eurozone osakute soetamist.