Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Apple’i aktsia elab uue iPhone’i najal

    Apple’i viimase kvartali tulemused olid osalt head, kuid pigem halvad. Tehnoloogiahiid toetub oma teistele toodetele ja teenustele ajal, kui isegi tegevjuht Tim Cook tunnistab, et maailmas on iPhone’ide ostmise paus.

    Apple’i majandusaasta teise kvartali tulemustes figureeris esiplaanil taas iPhone, ja seda põhjusega - tegu on firma käivet ja kasumit vedava tootega, seda nii otseselt kui kaudselt. Teises kvartalis moodustas iPhone’i käive (33,2 miljardit dollarit) 63% firma kogukäibest, tuues sisse ligi viis korda rohkem raha kui suuruselt teine haru ehk Apple’i teenused.
    Kolme kuuga müüs Apple 50,7 miljonit uut iPhone’i. Nii iPhone’i müüdud ühikute arv kui käive ei täitnud analüütikute ootusi, sest keskmiselt prognoositi 52 miljoni müüdud telefoni juures käibeks 34,3 miljardit dollarit. Aasta võrdluses müüs Apple 1% vähem telefone, kuid käive suurenes 1% võrra.
    Kasv tulenes telefoni keskmise müügihinna tõusust, mis vaatamata sellele jäi analüütikute prognoosile alla. Suurema ja kallima iPhone 7 Plus populaarsus aitas Apple’il tõsta keskmise müüdud telefoni hinda aastataguselt 642 dollarilt 655 dollarini, ent analüütikud ootasid 666dollarilist keskmist.
    Kunagine Apple’i suuruselt teine tootekategooria iPad jätkab masendavat langust. Kolme kuu peale müüdi veidi alla 9 miljoni ühiku ja teeniti 3,8 miljardit dollarit käivet, mis vastas analüütikute ootustele. Küll aga kukkus aastases võrdluses müüdud tahvelarvutite arv 13% ning käive 12%. Tegu oli 13. järjestikuse kvartaliga, kus iPadi müük kahanes. Apple tõi läinud kvartalis turule uuendatud ja madalama alghinnaga iPadi ning väidetavalt kulutas ligi 30 miljonit dollarit telereklaamidele Ühendriikides.
    Õunafirma turuväärtus on 3 aastaga pea kahekordistunud.Foto: Äripäev
    Teiste harude julgustav kasv
    Kuid Apple’i tulemustes oli ka positiivseid aspekte. Suurim tõusja oli kategooria “teised tooted”, kuhu kuulub Apple Watch, iPod, Beats kõrvaklapid ja muu. See segment kasvatas aastaga käivet 31% ja tõi sisse 2,8 miljardit dollarit, lüües selgelt analüütikute prognoose.
    Hästi läks ka teenuste segmendil, mis 18% kasvu ja 7 miljardi dollarilise käibega vastas täpselt analüütikute pakutule. Teenuste alla kuuluv App Store kasvatas müüki 40% ning firmal on rekordarv maksvaid kliente ja arendajaid. Apple’i teenusharu lõikab kõvasti kasu laienevalt iPhone’i kasutajate hulgalt, keda analüütikute sõnul on juba üle 600 miljoni.
    Apple’i vanim haru ehk Maci arvutite tootmine kasvatas käivet aastases võrdluses 14% ja on kasu lõiganud kergelt tõusvast personaalarvutite turust. Firma müüs 4,2 miljonit Maci, mis on vaid 4% rohkem kui mullu. Ütlen “vaid” seepärast, et eelmise aasta lõpus tõi Apple turule aastaid oodatud MacBook Pro uue versiooni.
    Kuigi uus MacBook Pro langes kohe karmi kriitikatulva alla, kiitis firma juhtkond uue arvuti müüki. Kvartal-kaks hiljem müüa uue MacBook Pro toel vaid 4% rohkem näitab ainult, et uus arvuti pole selline hitt nagu juhtkond kinnitas. Või on teised Maci arvutid nii lootusetult vanaks jäänud, et varjutavad uue MacBook Pro edu?
    Apple'i sõltuvus iPhone'ist on suur.Foto: Äripäev
    Tim Cooki fantastilised päikeseprillid
    Tulles regioonide juurde, siis Apple’i turud kasvasid peale Hiina. Vahepeal Ameerika kontinendi järel Apple’i suuruselt teiseks turuks tõusnud Hiina kukkus tagasi kolmandaks Euroopa järel. Mullusega võrreldes kahanes müük seal 14%, samas kui Ameerikas kasvas 11% ning Euroopas 10%.
    Tim Cookilt küsiti Hiina müügilanguse kohta ka tulemuste järel konverentskõnes. Cook rääkis vastuseks hoopis sellest, mis Hiinas hästi läks ning lõpuks kiitles, et eelmise kvartali 14% langus Hiinas oli täitsa hea võrreldes eelmise aasta teise poole langusega.
    Pärast seda konverentskõnet tahaksin ka endale neid päikeseprille või tarbida neid aineid, mida Tim Cook tarbib. Analüütikutele ette valmistatud kõne põhjal jääb justkui mulje, et Apple pole veel eales nii kõva kvartalit teinud. Kogu konverentskõne koosnes imelike väikeste rekordite väljatoomisest ning väänatud statistika esitamisest. Näiteks: kas teadsite, et iPadil on üle 80% turuosa 200 dollarit ja enam maksvate tahvelarvutite seas.
    Kuid üks väheseid kasulikke infokilde, mis Cook avaldas, oli tõepoolest oluline. Tegevjuht tunnistas otse, et juhtkonna hinnangul lükkavad inimesed uue iPhone’i ootuses praeguseid oste edasi. Tegu on olulise ülestunnistusega.
    Põhimõtteliselt tähendab see kaht asja. Esiteks ei tasu meil oodata järgmise kahe kvartali tulemustest midagi head, sest nõudlus iPhone’ide järele on nõrk. Firma selle kvartali käibeprognoos on vahemikus 43,5 kuni 45,5 miljardit dollarit, samas kui analüütikute keskmine prognoos on 45,6 miljardit. See on ka üks peapõhjusi, miks aktsia järelturul kukkus ligi 2%. See suurendab ka tõenäosust, et Apple ei suuda majandusaasta kokkuvõttes teist aastat järjest käivet kasvatada.
    Teine oluline põhjus seisneb asjaolus, et Apple’il on nüüd surve peal tuua sügisel turule tõesti laineid lööv telefon. Kui nad seda ei tee, on tagajärg valus. Apple’i aktsia on praegu kõigi aegade tipu lähedal just seetõttu, et järgmisest iPhone’ist loodetakse superhitti - viimased kaks versiooni on olnud vaid eelneva mudeli veidi viimistletud versioon.
    Välismaal lõksus kasum sunnib laenama
    Tulemuste järel olin isegi üllatunud, et aktsia nii vähe langes, aga osalt suutis Apple leevendada seda raha tagastamisega aktsionäridele. Aktsiate tagasiostuprogrammi suurendati 35 miljardi dollari võrra ning dividendi tõsteti 10% võrra. Nüüd lubab firma 2020. aastaks tagasi osta 210 miljardi dollari väärtuses aktsiaid.
    Ma ei nõustu selle programmi laiendamisega. Firma raha hulk paisus teise kvartali lõpuks 256,8 miljardi dollarini, kuid finantsjuht Luca Maestri tunnistas, et 93% sellest asub väljaspool koduriiki USAd. See tähendab, et Apple on pidanud USAs aktsionäridele dividendide maksmiseks võtma pikaajalisi laene, mis nüüd on paisunud 88 miljardi dollarini.
    Laenukoormuse kasv, isegi praeguste madalate intressimäärade juures, Apple’i bilanssi just tugevamaks ei tee ning teine häda aktsiate tagasiostuprogrammi juures on selle ajastus. Apple pumpab sõna otseses mõttes sadu miljardeid sellesse programmi, võtmata arvesse, mida hind aktsiaga teeb.
    Apple ei järgi Buffetti eeskuju
    Warren Buffett seab alati endale teatud kvantitatiivse näitaja, tavaliselt aktsia hinna ja raamatupidamisliku väärtuse suhte, mille alusel ta kas ostab või ei osta Berkshire Hathaway aktsiaid tagasi. Apple aga kulutab aktsiate peale valimatult, ostes neid tagasi kõigi aegade tipust.
    Aktsiate tagasiostuprogrammid on mõeldud aktsia hinna toetamiseks. Nii tekib küsimus, miks peab Apple toetama aktsiat, kui see on niigi aegade tipus? Miks kulutatakse firma raha nii valimatult ja võetakse selle elluviimiseks uusi laenukohustusi.
    Võttes seda lugu kokku, leian, et Apple’i järgmise kahe kvartali väljavaade on nõrk, mistõttu ma ei näe sellele tõusupotentsiaali. Investorid on teinud suure panuse järgmisele iPhone’ile, mille edust sõltub väga palju - ja see suurendab minu hinnangul aktsia riskitaset.
  • Hetkel kuum
Ekspert: ka metsatööstus ootab keskpankurite sõnumeid
Kui baasintressid langevad, on lootust, et puidusektoris terendavad jällegi suuremad mahud ja paremad käibed, kirjutab KPMG metsasektori vandeaudiitor Siim Külasepp Äripäeva Infopanga metsatööstuse kvartaliraportile antud kommentaaris.
Kui baasintressid langevad, on lootust, et puidusektoris terendavad jällegi suuremad mahud ja paremad käibed, kirjutab KPMG metsasektori vandeaudiitor Siim Külasepp Äripäeva Infopanga metsatööstuse kvartaliraportile antud kommentaaris.
Tehnoloogiaaktsiatel toss väljas. Uued sektorid buumivad Unusta tehnoaktsiad ja loe, kust tuleb kasv praegu
Investoril on võimalik oma investeerimisportfelli ülesehitamisel lähtuda erinevatest strateegiatest. Kui pole aega turul toimuvat jälgida, sobib hästi populaarne „osta ja unusta“-strateegia. Kes aga tunneb rohkem huvi turul toimuva vastu, saab turu muutustest kasu lõigata sektorite rotatsiooni jälgides.
Investoril on võimalik oma investeerimisportfelli ülesehitamisel lähtuda erinevatest strateegiatest. Kui pole aega turul toimuvat jälgida, sobib hästi populaarne „osta ja unusta“-strateegia. Kes aga tunneb rohkem huvi turul toimuva vastu, saab turu muutustest kasu lõigata sektorite rotatsiooni jälgides.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Raadiohitid: Roosaare koduturu aktsiatest ja lahkuv juht kinnisvarast
Nädala hittides domineeris investeerimine: investor Jaak Roosaare tegi tiiru ümber koduturu aktsiate, Marko Oolo analüüsis tehnoloogiaaktsiaid. Investor Toomas võttis kokku tulemuste hooaja ja Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt lükkas ümber Toomase kriitika.
Nädala hittides domineeris investeerimine: investor Jaak Roosaare tegi tiiru ümber koduturu aktsiate, Marko Oolo analüüsis tehnoloogiaaktsiaid. Investor Toomas võttis kokku tulemuste hooaja ja Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt lükkas ümber Toomase kriitika.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
USA teatel võis Iisrael rikkuda rahvusvahelist seadust
USA välisministeerium avaldas aruandes, et Iisrael ei ole pidanud kinni rahvusvahelisest kohustusest leevendada tsiviilelanike kahjusid.
USA välisministeerium avaldas aruandes, et Iisrael ei ole pidanud kinni rahvusvahelisest kohustusest leevendada tsiviilelanike kahjusid.
Raadiohommikus: juhtimisest, kinnisvarast ja kliimaseadusest tööstusele
Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.
Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.