Draghi: peame olema kannatlikud

Baasintressimäärad jäid muutmata, kuid muutus signaal selle kohta, millised võivad olla keskpanga järgmised sammud. Välja jäi viide sellele, et euroala baasintressimäärad võiksid edaspidi veelgi madalamale langeda ning esimest korda 2011. aasta augustist tunnistas keskpank, et euroala majanduskasvu prognoosidega seotud riskid on tasakaalus ja mitte negatiivsed. Need laused kõlasid viimati Euroopa Keskpanga endise juhi Jean-Claude Trichet suust.

Turud võtsid kursi selle järgi, et Euroopa Keskpanga president Mario Draghi rõhutas korduvalt, et hoolimata tugevnenud majanduskasvust ei ole euroala inflatsioon veel piisavalt taastunud, et võimaldada keskpangal hakata ülilõtva rahapoliitikat koomale tõmbama.

„Deflatsioonirisk euroalal on täiesti kadunud,“ möönis Draghi, kuid viimaste kuude liikumised euroala inflatsioonis on valdavalt olnud tingitud vaid kütuse ja toiduainete hindade muutusest. Sisemist jõudu, mida toetaks palgatõus, euroala inflatsiooninäitajates veel ei ole. Seni aga kuni inflatsioon ei ole võimeline püsivalt ja iseseisvalt kerkima euroalal optimaalseks hinnatud kahe protsendi lähistele jõudnud, peab keskpanga rahapoliitiline stiimul jätkuma, kordas Draghi.

Euro odavnes Draghi kommentaaride järel USA dollari suhtes 0,5% ja kauples 1,201 dollari tasemel eurost.

Keskpank kordas ka, et 2015. aasta märtsis käivitatud varaostuprogramm jätkub vähemalt selle aasta detsembri lõpuni ja vajadusel kauem. „Euroopa Keskpank jääb turule veel pikaks ajaks,“ ütles Draghi.

Eesti võidab, kui teistel läheb paremini

Eesti poliitikute väiteid, et riigivõlakirjadeta Eesti jääb Euroopa Keskpanga varaostukavas justkui millestki ilma, toetades Eesti Panga tugiostudega teiste riikide majandust, kommenteeris Draghi nii, et see ongi Eesti võit. „Avatud majandusega riik nagu Eesti võidab sellest positiivsest efektist, mis varaostukaval on euroala majandusele.“

Sama küsimuse kommenteerimiseks sai sõna Eesti Panga president Ardo Hansson, kes osutas, et varaostukava mõjud jõuavad Eestisse muid kanaleid mööda. Finantsurud on omavahel seotud nagu ühendatud anumad. „See on tõsi, et ei tee siin kuigi palju otseseid tugioste, kuid enamus meie laenudest on seotud euriboriga ja euribori  ei määrata siin riigis, vaid laiemalt euroala jaoks. Ülekandemehhanism töötab, kuid erinevate kanalite kaudu,“ ütles Hansson. Selle märgiks on ka Eestis euroala kiireim inflatsioonitempo.

Euroopa Keskpanga täna avaldatud majandusprognoosis kärpis keskpank selle aasta inflatsiooniprognoosi märtsis oodatud 1,7 protsendilt 1,5%-le ning järgneva kahe aasta prognoosid vastavalt 1,3 ja 1,6 protsendile. Eelkõige kajastub selles nafta hinna muutus. Samuti muutused teenuste hindadega, mis on seatud lihavõttepühadega. „Inflatsiooni endaga ei ole midagi olulist muutunud,“ ütles Draghi. „See kinnitab, et väga märkismisväärne rahapoliitiline stiimul peab jätkuma.“

„Me peame olema kannatlikud,“ kordas Draghi.

Palgatõusu, mis tagaks inflatsioonitempo soovitud tasemel, hoiab Draghi sõnul tagasi asjaolu, et suur osa juurde loodud töökohtadest on n-ö vähe kvaliteetsed töökohad, mis erilist palgatõususurvet ei tekita. Kuna aga deflatsioonirisk on täielikult kadunud, sai keskpank loobuda viitest, et baasintressimäärad võivad veelgi alaneda.

Majanduskasv tugevneb

Lähiaastate majandusprognoose tõstis keskpank märtsi prognoosiga võrreldes veidi kõrgemale, oodates tänavu 1,9% suurust SKP kasvu. Tuleva ja järgneva aasta majanduskasvu prognoosib Euroopa Keskpank vastavalt 1,8% ja 1,7%. Riskid majanduskasvule tulevad peamiselt väljastpoolt euroala.

Eurostat avaldas täna euroala esimese kvartali majanduskasvu näitaja, mis tulid esialgsest hinnangust veidi parem – kasv oli eelnenud kvartaliga võrreldes 0,6% varem prognoositud 0,5% asemel. Riike eraldi vaadates oli kõige kiirema kvartaalse kasvuga Läti, aasta baasil oli kiireim majanduskasvu tempo Sloveenias.

Kommenteerides rahaliidu reformi, mis Euroopa Komisjoni värskelt lauale pandud arutelupaberiga on jälle aktuaalne, möönis Draghi, et euroala praegusel kujul on habras. Viimased aastad on seda näidanud. "Ja habras on see mitmel põhjusel. Üks on see, et selle ehitamine on lõpetamata," ütles Draghi. 

Mõned muudatused on pakilisemad, nagu pangandusliidu kõigi sammaste püsti saamine. Teised kannatavad oodata, kuna vajavad ilmselt ka aluslepingute muutust. Arutelud euroala rahandusministri ja parlamendi üle jäävad ilmselt kaugemasse aega.