Ardo Hansson: euroala on pilgeni tootlust otsivat raha täis

Ardo Hansson: Juba pikemat aega on toimunud järkjärguline majanduse kosumine. Küsitlusandmed näitavad, et ettevõtjate optimism on stabiilselt kõrge. Tööhõive on taastunud pigem ootusi ületavalt ning käesoleva aasta esimeses kvartalis oli euroalal tööga hõivatuid juba rohkem kui enne globaalset finantskriisi. Hetkel ei ole tööpuuduse kiire langus veel suuremat palgasurvet põhjustanud, sest madala inflatsiooni tingimustes on surve palkadele väiksem. Järk-järgult hakkab ka palgasurve tekkima, kuid see protsess on riikide lõikes väga ebaühtlane. Ühes otsas on Saksamaa umbes nelja protsendi suuruse tööpuudusega, teises otsas aga Kreeka 22 protsendi suuruse tööpuudusega. Euroala keskpankade ühtne rahapoliitika lähtub euroala kui terviku inflatsioonist, mis läheneb kahele protsendile küllaltki stabiilse, kuid üsna aeglase tempoga. Seetõttu tekib prognooside järgi lähema paari aasta jooksul nii mõneski euroala riigis küllaltki atraktiivne kombinatsioon üsna heast majanduskasvust ning veel jätkuvalt madalatest intressidest. 

Milline vahetu mõju oleks tugiostude programmi vähendamisel euroala majandusele? Milline aktsiaturgudele?

Et varaostuprogrammist väljumine on kooskõlas majandusaktiivsuse taastumisega, siis kulgeb kõik rahulikult. Pärast võlakirjade juurde ostmise lõppemist jätkub mõnda aega juba kokku ostetud võlakirjade reinvesteerimine, see tähendab varem ostetud võlakirjade aegumisel ostetakse selle asemele uued. Oleme jõudnud tasemele, kus peamist tuge majandusele ei paku mitte kuised võlakirjaostud, vaid keskpanga bilansimaht. Piltlikult öeldes on euroala rahaturg pilgeni täis tootlust otsivat raha. See on viinud negatiivsete intressitasemeteni, sest seni on nappinud julgust seda raha piisavalt investeerida. Küsitlusandmed näitavad, et investeeringuteks tarvilik kindlustunne on nüüd selgelt taastumas. Mõõdukas intressitaseme kerkimine majanduse kosumise tingimustes on märk olukorra normaliseerumisest. Hetkel kohati negatiivsed valitsusvõlakirjade intressid on anomaalia, mis möödub olukorra normaliseerudes. Tähtis on mõista, et majandusaktiivsus taastub esialgu veel väga madalate intresside tingimustes. Madal intresside tase on kergitanud kõigi varade hindasid. Lõpliku tõe varahindade fundamentaalse põhjendatuse kohta saab anda vaid ajaproov. Loodame, et kriisijärgselt tarvitusele võetud makrofinantsjärelevalve ning kriisihaldusmeetmed on finantsstabiilsuse hoidmiseks piisavad. Madala intressikeskkonna tugi ettevõtetele ja valitsustele ei kao üleöö. Ka pärast varaostude lõpetamist jätkub veel õige mitu aastat valitsuste võla teenindamise leevenemine: aastaid tagasi emiteeritud kõrgema intressiga riigivõlakirju refinantseeritakse madalas intressikeskkonnas. See tähendab, et euroala riigid naudivad veel vähemalt paar aastat riigivõla intressikulude langust. Madalatest intressidest tekkinud säästu peaksid riigid kasutama ennekõike oma konkurentsivõime ja kasvuvõimekuse taastamisele suunatud reformideks, mitte jooksvateks kulutusteks. Ohtlikud on pikaajalise mõjuga kuluotsused, mis suurendavad sõltuvust madala intressitaseme jätkumisest.

Ka Eesti Pank osaleb tugiostuprogrammis ning mälu järgi olete panustanud praeguseks rohkem kui neli miljardit eurot. Kuidas mõjutaks tugiostuprogrammi lõpetamine teie investeerimispoliitikat?

Eesti Pank osaleb varaostudes vastavalt meie osalusele Euroopa Keskpanga kapitalivõtmes. Teenime tulu nii rahapoliitilistelt operatsioonidelt kui ka reservide investeerimiselt. Traditsiooniliselt on keskpankades rahapoliitilised operatsioonid ning reservide investeerimine üksteisest eraldatud. Rahapoliitika eesmärkide elluviimiseks tehtud varaostuprogramm jätkub praeguste plaanide kohaselt detsembri lõpuni. Eesti Panga investeerimispoliitika ei ole rahapoliitikat jaoks tehtud varaostuprogrammist kuidagi mõjutatud, sest keskpank vaatab investeerimisportfelli ja rahapoliitilisi ostuprogramme eraldi. Eesti Panga portfell sõltub üldistest turu arengutest, see ei sõltu eksklusiivselt rahapoliitiliste varaostude lõppemisest.

Kuidas mõjutaks Euroopa keskpanga tugiostuprogrammi lõpetamine Eesti majanduskliimat?

Varaostuprogrammi eesmärk on stimuleerida euroala majandust laenuraha odavnemise kaudu ja see mõju on kandunud ühendatud anumate põhimõttel üle ka Eesti majandusse, sest suur osa Eesti inimeste ja ettevõtete laenutehingutest on seotud Euriboriga ja Euribori miinusintressid on otseselt seotud keskpanga varaostuprogrammiga. Varaostuprogramm lühiajaliselt elavdab euroala majandust ja avaldab samuti mõju Eesti majandusele, kuna suur osa meie majandusest on seotud ekspordiga euroala riikidesse. Kuivõrd Eesti jaoks on eksport paar korda tähtsam kui keskmise euroala riigi jaoks, siis võidamegi võrreldes teiste riikidega rohkem ekspordinõudluse üldisest kosumisest, mis on igasuguse intressitaseme tõusu eelduseks. Kui kõik läheb prognooside kohaselt, siis toovad lähiaastad ka Eesti ettevõtjateni Euroopa suunalt tuleva nõudluse kosumise, mida mõjutavad veel mõnda aega madalal püsivad intressid.

Eestis on puudu inimestest ja sellega peab ettevõtja paratamatult arvestama. Mõnda aega püsiv madal intressitase ning kosuv nõudlus loovad ettevõtja jaoks lühikese võimaluste akna. Soodsat intressitaset tuleks kallineva tööjõu tingimustes ennekõike kasutada investeerimaks masinatesse ja tehnoloogiatesse, et pürgida kõrgema lisandväärtuse ning kvaliteedi poole. Riigi rahakoti seisukohast kergitab inflatsiooni taastumine – mis Eestis on juba toimunud – pisut maksubaasi.