Tallinna Sadama IPO ümber veel palju küsimusi

Kuigi majandusministeeriumist lubati peatse Tallinna Sadama börsilemineku kohta infot juba oktoobri lõpuks, sündis lõplik otsus valituses viivitusega vaikselt alles täna.

Valdo Kalmu ja majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni ühisel pressikonverentsil jäid investoreid huvitavad detalid siiski veel varju: milliseks kujuneb IPO hind? Milline võiks olla Tallinna Sadama tegelik turuväärtus? Vastuseta jäi ka küsimus, millised finantsasutused kuuluvad salapärasesse konsortsiumisse, mis Kalmi ja Simsoni sõnul veel lõplikult kinnitatud pole, aga kohe-kohe tööle hakkab ning Tallinna Sadama maailma silmis magusaks tegema peaks.

Suure riigiettevõtte börsileminek tekitab aga pisikesel Tallinna turul kindlasti omajagu elevust. Projekt sai omamoodi avapaugu möödunud aasta lõpus, kui peaminister Taavi Rõivase valitsus kukkus ning uus koalitsioon kirjutas võimulepingusse sisse punkti, mis käsitas ka mitme riigiettevõtte võimalikku börsiletulekut.

Teiste seas oli nimetatud ka Tallinna sadamat ja juba aprillis arutas valitsus 30% ulatuses Tallinna Sadama aktsiate börsile viimist. „Valitsuse plaan viia Tallinna Sadama vähemusosalus börsile pakub Eesti inimestele ja pensionifondidele uusi võimalusi, kuidas raha Eestisse investeerida. „See samm elavdab meie hinnangul ka kohalikke finantsturge,“ ütles Simson toona.

Praeguseks on detailid muutunud: Simson teatas, et pakkumisele läheb 33 protsenti Tallinna Sadama aktsiatest. Ülejäänud 67 protsenti jätab riik endale. „See [33%] tuleb ülejaotusest, mis on börside puhul tavaline praktika, et tagada järelturul aktsia hinnatase,“ selgitas Kalm muutust protsentides. Aktsiad ise noteeritakse Tallinna börsil ning sealjuures ei jaotata mitte olemasolevaid aktsiaid vaid lastakse emissiooni käigus välja uued.

Kui varem oli juttu sellest, et Tallinna Sadama börsileminekuga loodetakse peatada siinsete pensionifondide raha väljavool – teisisõnu, et ka siinsetel pensionifondidel oleks lõpuks võimalus Eestis aktsiatesse investeerida, siis praegu ei räägi Simson enam ainult kohalikest tegijatest. Emissioon on suunatud ühelt poolt institutsionaalsetele investoritele – nende seas näeb Kalm iseäranis Põhjamaade ja Ida-Euroopa tegijaid, kuid ka Euroopa finantskeskusi Londonit ja Frankfurti, aga miks mitte ka Ameerika Ühendriike?

„See on nii suure IPO puhul loomulik,“ sõnas Simson. Teine sihtgrupp on jaeinvestorid. „Usume, et saame heale kokkuleppele Tallinna börsiga. Koolitame [siinseid] investoreid, et tekiks huvi säästmise ja kasvust osa saamise vastu,“ ütles Kalm.

Kalm: oleme globaalne äri

Üks otsus on Valdo Kalmu sõnul aga ühiselt juba ära tehtud. „Tallinna Sadam positsioneerub kui dividendiaktsia. Seda kinnitavad nii nõustajad kui ka pangad, et selline positsioon on mõistlik,“ ütles Kalm.

Tallinna Sadam on viimasel ajal paistnud silma käibekasvuga: tänavu üheksa kuuga tegi kontsern 22,5 miljonit eurot rohkem käivet kui aasta varem sama ajaga. Valdo Kalm selgitas Äripäeva sõsarlehele Delovoje Vedomosti, et muudatus tuli Hiiumaa-Saaremaa parvlaevateenusest. See lükati käima alles möödunud aasta oktoobris ning seetõttu on aasta võrdluses käive iseäranis ilus.

Samas andis Kalm märku, et neljanda kvartali tulemused kujunevad mullusega üsna ühetaoliseks. Samas on sadam maksnud sel aastal jupp maad rohkem dividende kui mullu – ning nendelt makstav tulumaks on kahandanud kolme kvartali puhaskasumit enam kui miljoni euro võrra, 27,1 miljonile eurole. Suuremas plaanis rõhus Tallinna Sadama tulemusi madal nafta hind, kuid käibele aitas kaasa soodne majanduskeskkond, iseäranis transiit Venemaaga.

Kust kontsern raha atraktiivsete dividendide jaoks võtab ning kust tuleks vajalik kasv? Kalmu sõnul arutatakse tulevase dividendipoliitika üle juba lähiajal. Kasvu osas nentis Kalm, et Tallinna Sadamal on mõni kasvav valdkond.

„On kolm põhjust, miks Tallinna Sadam börsile läheb. Esiteks, iga ettevõte tahab väärtust kasvatada ja miks mitte anda eestimaalastele osa sellest kasvust? Kui me kaasame erainvestoreid, saab meie äriline fookus olla teravam. Ja kolmandaks: me oleme globaalses äris ja vajame rohkem rahvusvahelist tuntust,“ loetles Kalm.

Esimene lusikatäis läheb riigile

Praegu seisab Tallinna Sadama „börsitoimkonna“ ees mitu ülesannet. Kõigepealt tuleb paika saada pankadest koosnev konsortsium, kus saab ministri sõnul olema nii Eesti- kui ka suuri „maailmanimedega“ tegijaid.

Seejärel tuleb kokku panna prospekt, mis peaks avaldamisküpseks kosuma järgmise aasta esimeses kvartalis.

Kuid üks on juba kindel: nimelt plaanib riik võtta IPOst saadud tulust korraliku tüki riigieelarvesse. 2018. aastasse on kavandatud erakorralise dividendi maksmine, mille võimalikuks mahuks on pakutud 67 miljonit eurot.

Simson kinnitas, et raha läheb riigieelarvesse likviidsusreservi. Selline erakorraline dividend tekitab küsimuse, milliseks Tallinna Sadama turuväärtust realistlikult hinnatakse. Laua taga kostab küsimusena ka number – veerand miljardit eurot – millele aga nii minister kui ka Kalm vastamata jätavad.

Mida arvavad investorid?

Äripäevaga vestelnud investorite seas tekitab Tallinna Sadam veel omajagu nõutust. Kas tasub seda kevadel märkida või mitte? See sõltub kogenud investorite jaoks juba suuresti IPO hinnast - kas proovitakse Tallinna Sadam „müüa“ investoritele võimalikult kallilt maha või läheb aktsia võileivahinnaga müüki.

See jääb saladuseks veel vähemalt kevadeni, kui antakse välja pikisilmi oodatud prospekt. „Tuleva aasta esimeses kvartalis,“ lubas Kalm.

Kadri Simson soovitasi potentsiaalsetel investoritel raha koguma hakata. „Tegu on ju riigi garantiiga ettevõttega,“ käis Simson trumbi välja.