Paisuv õun kergitas ka minu kasumit

Täpsemalt kasvas portfelli maht 2,54 protsenti ning 31. augusti seisuga oli mul vara 288 831,42 euro eest. Kuu ajaga suutsin seega teenida 7160,25 eurot.

Augustis olid minu portfelli suurimad tõusjad Apple, mille turuväärtus kerkis 9,32 protsendi võrra, ning Norra lõhekasvataja Leroy Seafood – minu portfelli suurimaks positsiooniks olev aktsia kallines 8,62 protsendi võrra. Rõõmustada saan aga ka Brasiilia käekäigule panustava ETFi iShares MSCI Brazil Cappedi (EWZ) üle, sest vaid veidi vähem kui suvega on see minu portfelli toonud pea 500 lisaeurot. Möödunud kuul kerkis ETFi väärtus 4,96 protsenti.

Negatiivse poole pealt hakkab silma miinuses positsioonide küllaltki suur hulk minu portfellis. Nii kahanes augustis nii LHV kui ka Inbanki allutatud võlakirjade väärtus, samuti odavnes Baltic Horizon Fundi osak ning Ryanairi aktsia. Baltic Horizon Fund on jätkuvalt ainus positsioon, mis on minu portfellis sisalduvatest väärtpaberitest alates soetamise hetkest miinuses.

Sellegipoolest pakkus Baltic Horizon augustis põhjust ka rõõmustamiseks, täpsemalt pani mind naeratama 133,74eurone väljamakse. Dividendi korjasin ka eelmise kuu suurimalt tõusjalt, Apple’ilt. Õunafirma maksis mulle omanikutuluna 41,45 eurot.

Tugev Apple

Õunafirma turuväärtuse tõusule aitasid kaasa augustis avaldatud teise kvartali tulemused. Nimelt kasvas nii Apple’i käive kui ka müüdud iPhone’ide arv. Kui Reutersi küsitletud analüütikud ootasid 44,89 miljardi euro suurust käivet, siis tegelikult oli müügitulu 45,4 miljardit dollarit.

Kasum aktsia kohta oli 1,67 dollarit, mis on analüütikute ootustest 10 sendi võrra parem. Samuti müüdi eelmises kvartalis 41 miljonit iPhone’i, samas kui analüütikud ootasid 40,8 miljonit. Rekordi saavutas ka õunafirma vaba raha hulk, jõudes 261,5 miljardi dollarini.

Kitsaskohana saab Apple’i tulemustest esile tuua Hiina müüginumbrid, mis kukkusid konkurentsis Huawei ja Xiaomiga 14 protsendi võrra. See aga investorite optimismi ei langetanud ja õunafirma vedas tulemuste avaldamise järgselt tõusule ka Aasia tehnoloogiaaktsiad. Nii tiriti üles Apple’it varustavate tehnoloogiafirmade aktsiaid jälgiv MSCI AC Asia Pacific Index (MXAP). Õunafirma enda turuväärtus kallines päevaga peaaegu 50 miljardi dollari võrra ning aktsia hind tegi uue rekordi, jõudes 160,08 dollarini.

Lisaks teatas Apple uutest investeeringutest, nimelt rajatakse Ühendriikidesse Iowa osariiki uus andmekeskus. Projekti plaanitav maksumus on 1,375 miljardit dollarit. Andmekeskus hakkab muu hulgas toetama tehnoloogiafirma teenuseid nagu iCloud ja Apple Music.

Apple’i tugevusest annavad märku ka faktid, et augusti lõpus premeeris firma oma tegevjuhti Tim Cooki hea töö eest 89,2 miljoni dollari väärtuses õunafirma aktsiatega. Samuti kinnitas oma lojaalsust ja jätkuvat usku õunafirma tulevikku ka Berkshire Hathaway omanik ning investeerimisguru Warren Buffett.

Leroy tulemused ei heiduta

Kuigi Norra lõhekasvataja augustis avaldatud majandustulemused jäid analüütikute ootustele alla ja aktsia reageeris uudisele 3,5protsendilise langusega, kosus see möödunud kuu lõikes siiski märkimisväärselt.

Nimelt teatas Leroy möödunud kvartali tulemustes 4,2 miljardi Norra krooni suurusest käibest, mis on mõnevõrra väiksem kui aasta tagasi samal ajal. Välja püütud kalade kogus kahanes teises kvartalis 36 protsenti, kuid samas oli püügimaht esimeses kvartalis väga suur. Kogu aasta kohta prognoosis firma, et väljapüügi maht tuleb aastatagusega võrreldes suurem.

Bloombergi küsitletud analüütikud leidsid, et lõhe pakkumine maailmaturul kasvab ja peamine juurdekasv tuleb Norrast ja Tšiilist. See aga peaks vähendama lõhe kilo hinda. Sellegipoolest pole nii läinud ja lõhe hind augustis hoopis tõusis. Augusti eelviimase päeva seisuga tuli selle eest välja käia 56,8 Norra krooni, mis on paari nädala taguse ajaga võrreldes rohkem kui krooni võrra kõrgem.

Lõhe hinna tõusu taustal tõstsid Bloombergi küsitletud analüütikud ka Leroy hinnasihti, mis kergitas taas aktsia hinda, augusti viimasel päeval lausa rohkem kui 3 protsenti.

Terror pärssis lennundussektorit

Lennundussektorit ning nii ka minu portfellis olevat Ryanairi mõjutas augustis Barcelonas toimunud terrorirünnak. Bloombergi küsitletud analüütikute hinnangul tuletas terrorirünnak investoritele meelde geopoliitilisi ohtusid ning ajas Põhja-Korea pärast niigi segaduses investorite närvid veel rohkem pingule.

Analüütikute väidet kinnitas ka fakt, et Barcelona rünnak tõstis hirmuindeksit VIXi ligi kolmandiku võrra, 15,4 tasemele. Euroopa börsidel kukkusid aga kõige rohkem turismisektori aktsiaid, nt neid järgiv SXTP kukkus 1,4 protsenti. Ryanair kukkus seejuures 2,5 protsenti.

Siinkohal meenuvad mulle terrorirünnakud Brüsselis, toona otsustasin muidu perspektiivika lennufirma ajutist nõrkust ära kasutada ning ostsin Ryanairi juurde. Seekord jäi langus kesisemaks ning seetõttu jäi mul tehing tegemata.

Positiivse poole pealt jäi augustis silma Ryanairi katse jõuliselt laieneda. Näiteks soovitakse osta osalus maksejõuetuks muutunud sakslaste lennufirmas Air Berlin. Ettevaatust põhjustab minus aga eelseisev Brexit – pärast seda võib Suurbritannia jääda välja ühtsete lennureeglite mõjualast. Ryanairi tegevjuht Micheal O’Leary on juba hoiatanud, et kui kokkuleppele ei jõuta, võib lennuühendus Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel katkeda. Paljud konkurendid mõtlevad aga ka juba keskuste rajamisest mõnda teise Euroopa Liidu riiki.

Nõrga dollari pärast ei muretse

Möödunud kuul ei saanud ma investorina mööda vaadata ka Põhja-Korea raketikatsetustest, mis pingestasid viimase suhteid USA ja Jaapaniga. Dollar reageeris uudistele suure langusega, samas kui euro ja jeen tugevnesid.

Kuna ka minu portfellis on dollaris kauplevaid ettevõtteid, peaksin muret tundma. Kuna aga olen oma varad eri valuutade vahel korralikult hajutanud, maandab see minu riske. Iga investor võiks meeles pidada, et kuigi tugev valuuta näib tema portfelli jaoks parem, võib sel ka vastupidine mõju olla – antud juhul kannatavad euro tugevuse tõttu eurotsoonis tegutsevad eksportivad ettevõtted.