Ootan ajalooliste tulemuste tuules veelgi suuremat rallit

Veebruaris avaldatud Swedbanki mullused aastatulemused said minu arvates teenimatult vähe tähelepanu isegi Rootsi majanduslehe Dagens Industri lehekülgedel, rääkimata siis muust finantsteemalisest meediast. Proovin siis ise takkajärgi selle lünga kajastuses täita. Seda enam, et aktsia on mul ju portfellis täiesti olemas, ehkki jäädes mahult alla eestimaistele pankadele Coopile ja LHV-le.

Tulemused olid lühidalt kokku võttes panga ajaloo parimad ja panga aktsia liikus nende avaldamise järel samuti rekordtasemeni.

Võrreldes aasta varasema 52 miljardi Rootsi krooni suuruse tuluga sai Swedbank mullu 73 miljardit krooni tulu, mis tähendab ei rohkem ega vähem kui 40protsendist kasvu. Tulu intressidelt kasvas aastaga 33 miljardilt 51 miljardini (+54%), tulu teenustasudelt 14 miljardilt 15 miljardini (+7%), tulu finantsvaralt 1,9 miljardilt 2,9 miljardini (+51%) ning muu tulu 2,8 miljardilt 4,1 miljardini (+45%).

Samal ajal kasvas ka kulu, täpsemalt 16%, 21 miljardilt Rootsi kroonilt 24 miljardini, millest 887 miljonit moodustas kaks trahvi. Trahvidest suurima, 850 miljoni kroonise karistuse sai Swedbank Rootsi finantsjärelvalvelt 2022. aasta aprilli IT-intsidendi eest, mille tagajärjel kuvati klientidele nende kontoseisu valesti.

Väiksem trahv, Rootsi kroonidesse ümberarvestatult summas 37 miljonit maksis Swedbanki Läti haru USA rahandusministeeriumile leppetrahvina 2015–2016 dollariülekannete vähese kontrollimise eest.

Kokkuvõttes oli Swedbankis aga kordaläinud, rekordiline aasta, mida näitab 49 miljardi Rootsi kroonini küündiv tegevuskasum. Võrreldes aasta varasemaga kasvas tegevuskasum koguni 57%. Aktsia kohta teenis pank puhaskasumit 30,27 krooni ehk 59% rohkem kui aasta varem (18,98 krooni).

Rekordilist aastatulemust jäävad kroonima rekordilised dividendid: juhatuse ettepanek on maksta dividendideks 15,15 krooni aktsia kohta. Sellele summale jõuti väga lähedale õitsenguaastatel 2017–2019, mil maksti dividende vahemikus 13–14,2 krooni aktsia kohta. Toona oli Rootsi krooni kurss euro suhtes mõnevõrra kõrgem, mistõttu toona saadud dividenditulu oli üpris lähedal mulluse aastaaruande põhjal määratud dividendile. Kuid siiski, 2024. aprillis tõenäoliselt makstav Swedbanki dividend on ka euroinvestorile siiski rekordiline.

Swedbanki aktsia on rekordaastal liikunud samuti ülesmäge, tõustes mullu 12,7% 180,4 kroonilt 203,3 kroonini. Aasta oli volatiilne, aktsia liikus vahemikus 160-220 krooni, kuid suutis siiski üldiselt tõusuteel püsida ja positiivse aasta kirja saada. Tänavune aasta on lisanud aktsiahinnale omakorda 13,7%.

Ühest küljest pole üldse paha tulemus, patt nuriseda. Nurisen aga siiski, sest vaadates Swedbanki mullust sooritust, võiks pangaaktsialt oodata palju kõrgemat lendu.

Mullu aktsia kohta teenitud tulu ja aktsia hinna suhe P/E on 7,6. Rivaale Nordeat (P/E 8,2), Svenska Handelsbankenit (P/E 8,7), SEBi (P/E 8,6) ja Danske Banki (P/E 8,3) hinnastab aktsiaturg igatahes kõrgemalt. Tulevase dividendi suhe aktsia hinda 6,6% on samuti üks Põhjamaiste pankade kõrgemaid. Nii et investorid võiksid aktsiat kõrgemalt hinnastada.

Analüütikute ootusi on Swedbank igatahes mitu kvartalit järjest ületanud. Kuid üllataval kombel on analüütikud vastutasuks pigem aktsia hinnasihte langetanud. Tulemuste peale oli üks reitingutõstmine ka: HSBC pani hinnasihiks 190 krooni asemel 220.

Minu 132,4 Rootsi krooniga soetatud positsioon on igatahes praegu 74,5% plussis. Seda kroonides arvestatuna, eurodes mõõtes on tulemus pisut teine, aga selle pärast hakkan muretsema siis, kui panga aktsiad maha müün. Kui see päev kunagi tulema peaks.

Arusaadavalt ei taha investorid praegu pangaaktsiaid kõrgemale kaubelda ja analüütikud neile kõrgemate hinnasihtidega osta-reitinguid panna, sest pangandust võivad oodata ees keerulised ajad. Need ajad, kus keskpangad äkki intressimäärasid alandama hakkavad. Siis võib juhtuda nii, et turusurve võib sundida väljaantavate laenude intressi kärpima, aga hoiuste eest makstav intress ei alane sama kiiresti. See võib omakorda pangas joone alla kogunevat kasumit omajagu vähendada.

Esialgu aga tundub, et ei USA keskpangana toimival Föderaalreservil ega ka Euroopa Keskpangal pole erilist kiiret baasintressi kärpimisega. Rootsi keskpank Riksbanken, kelle mõjualas Swedbank tegutseb, mõtleb samasuunaliselt: jaanuari intressimäärade istungile järgnenud pressikonverentsil viitasid mõned keskpankurid küll võimalusele mais või juunis baasintressimäära praeguse 4% tasemelt veidi allapoole tuua, kuid konsensus paistis pigem olema “ootame ja vaatame”.

Niisiis jätkame veel vähemalt esimeses kvartalis, aga tõenäoliselt ka teises kvartalis seniste baasintressimääradega. Ja ehkki sissetuleva raha hind on hakanud panga jaoks pisitasa kasvama, võib kasumlikkus tänavu aasta alguses olla enam-vähem samal tasemel mis mullu aasta lõpus.

Võib-olla pean oma investeeringu Swedbanki ümber hindama suvel, kuid praegu on seda igatahes vara teha. Jään hoidma, oodates pikisilmi aprilli alguses makstavat rekordilist dividendi.