IT-lahendused on saanud eluliselt vajalikuks

Oleme kõik oma sõnades pidanud infotehnoloogiat oluliseks kindlasti kaugelt üle kümne aasta. Kuid Äripäeva arvates on nüüd kätte jõudnud aeg, kus edukaks saamiseks ja olemiseks tuleb kõigil ettevõtetel sõnadelt üheselt tegudele üle minna ning ka tegelikult hakata nii aega kui ka raha ITsse suunama.

Firmadel tuleb kriitiliselt üle vaadata, missugune osa nende käibest tuleb langevatelt turgudelt ja missugune osa tõusvalt turult. Ning üritada viimase osakaalu jõuliselt suurendada.

Tõusust osasaamiseks tuleb investeerida. Olenemata ettevõtte tegevusvaldkonnast võib öelda, et erinevate infotehnoloogiliste lahenduste kaudu või nende abil oma kauba või teenuse pakkumine on praegusel ajal tõusev trend. Sinna keskkonda liiguvad kliendid ja koostööpartnerid. Ehk, kui tahad tõusvast turust osa saada, ole igal juhul valmis ITsse investeerima.

Suurettevõtted seda teevad. Sel nädalal oma kvartalitulemused avaldanud pangad kinnitavad kui ühest suust, et kuigi tegevuse efektiivistumine, kohati isegi töötajate arvu kokkutõmbamine jätkub, suurenevad investeeringud ITsse. Seda lubavad nii Swedbank kui ka Nordea, paar päeva tagasi tuli Eestis mobiilipangaga turule Danske.

Konservatiividki mõtlevad ümber. Ka kaupmehed valmistavad e-poode, et vähegi vastu seista globaalsetele e-kaubanduse hiidudele, kelle taskutesse voolab järjest enam Eesti elanike raha. Kuu alguses toimunud kaubanduse aastakongressil lubas näiteks isegi e-poodlemise suhtes üsna konservatiivne Prisma, et toob kohe-kohe Eesti turule emafirma e-kaubanduse mudeli.

Ka Äripäev on sel aastal käivitanud oma ajaloo suurimad investeeringud erinevate tarkvaralahenduste turule toomiseks. Me oleme kaugel arvamusest, et paberkandjal info edastamise aeg võiks nähtavas tulevikus läbi saada, kuid oleme kindlad, et B2B ehk ärilt ärile sektoris veel edukamalt tegutsemiseks tuleb suurendada tehnoloogilist võimekust.

Nagu tänasest Äripäevast lugeda, on klientide suureneval huvil selge mõju ka IT-sektori töötajate palkadele Eestis. Kusjuures sealset palgarallit veavad rahvusvahelised korporatsioonid, kes Eestisse oma arenduskeskuse loonud, nagu näiteks Kühne + Nagel.

Pilk piiri taha. IT-sektori palgaralli kajastub loomulikult hindades, kuid ülespoole ronivat hinda IT-teenuste sisseostmisel võiks aidata vähendada piiri taha vaatamine. Üsna paljud siinsed tarkavafirmad kasutavad soodsamat võõrtööjõudu, kes tihti oma kodukoha­riigis edasi elab.

Kuna IT on täiesti globaliseerumas, saavad ka n-ö tavalised Eesti firmad IT-lahenduse sisseostmiseks senisest enam raja taha kiigata. Mõnigi kord on seal juba suhteliselt soodsa hinnaga sobiv lahendus kellegi poolt valmis tehtud või kergelt teostatav. Tellime sealt, kus oskused kõige suuremad või hind kõige soodsam. Ainus asi, mis ehk tüli teeb, on ajavahe.

Luuletaja Arvi Siig kirjutas aastaid tagasi vahva õnnitlustelegrammi: “Omaalgatust ja edu! Soovib vaguneile vedur.” Igaühe oma otsus, kas tahab olla vagun või vedur. Veduriks saab seejuures erineval viisil, kuid tehnoloogilistesse lahendustesse investeerimine on igal juhul üks vajalikke samme.