• OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,47%5 957,21
  • DOW 30−0,41%43 776,4
  • Nasdaq −0,51%19 133,07
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 225−0,48%38 535,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,47%5 957,21
  • DOW 30−0,41%43 776,4
  • Nasdaq −0,51%19 133,07
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 225−0,48%38 535,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • 05.01.15, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riik saeb oksa, millel ise istub

Need A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnad tänasest kaaneloost iseloomustavad hästi riigi ja ettevõtjate vahelise vastasseisu mõrusid vilju, mida ettevõtjad kehtima hakanud seadusemuudatuste näol ja oluliste otsuste tegematajätmise tõttu alanud aastal maitsevad, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Juhtkiri
  • Juhtkiri Foto: Anti Veermaa
Äripäeva hinnangul peaks riik maksumuudatusi kavandades prioriteediks seadma ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse suurendamise tööjõumaksude alandamise ja ettevõtjale lisatööd tekitavatest seadusemuudatustest hoidumise näol. Mida parem ettevõtluskeskkond, seda rohkem loodavat rikkust ja ka maksutulu. Lihtne. Paraku on riik viimaste aegade ettevõtjat puudutavate seadusemuudatustega näidanud, et ei mõista ettevõtluse olulisust isegi mitte laekuva maksutulu seisukohast – miks muidu ennustab Noop, et tema juhitav ettevõte lõpetab tegutsemise kuue aasta pärast. Kui tehas suleb uksed, siis pole temast nimelt enam aktsiisi tasujana asja.
1000euroste arvete deklareerimine teeb tuska. Kui aktsiisitõusule võib toetuseks leida mittemajanduslikke argumente, siis lõppenud aasta detsembrist kehtima hakanud 1000euroste arvete seaduse toeks on keeruline ettevõtja poolt vaadates üldse mingisuguseid pooltargumente leida. Varimajanduse vähendamine ja puhta konkurentsikeskkonna saavutamine eesmärkidena jäävad sõnakõlksuks senikaua, kuni pole teada, mida riik kogutud andmetega peale hakkab. Seni pole riigil olnud ettevõtjale anda ühtegi vihjet selle kohta, missugust operatiivset kasu võiks kogutud andmetest olla ettevõtluskeskkonna parandamisel. Peale emotsionaalse surutise riigipoolse usaldamatuse pärast tähendab 1000euroste arvete seadus ettevõtjale hulka lisatööd, st kulu.
Ettevõtjate suurim mure alanud aastal on töökäte leidmine. Fakt, et tööjõudu jääb järjest vähemaks nii väljarände kui ka rahvastiku vananemise tõttu, peaks kajastuma seadusloomes tööjõumaksude langetamise näol. Äripäev on korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele kehtestada sotsiaalmaksulagi ja/või alandada tööjõumakse sotsiaalmaksu kahandamise näol, kuid erakondade valimiseelsetes lubadustes see ei kajastu. Selle asemel keskenduvad lubadused väiksema sissetulekuga inimestele kätte jääva summa suurendamisele, jättes kahe silma vahele vajaduse luua kasvuvõimalus ka keskmise ja suure sissetulekuga inimeste rahakotile. Selleks, et ettevõtjad saaksid suuremaid palku maksta, tuleb töökoha loomine muuta odavamaks.
Riik, sea end ettevõtja kingadesse. „Poliitikud võiksid end enne otsuste vastuvõtmist sead rohkem ettevõtja kingadesse,“ soovib Smart Metal Investi omanikke Erik Karu tänases kaaneloos. See lihtsalt sõnastatud ootus võtab kokku paljude ettevõtjate soovid. „Riik saab olla nii tugev, kui on riigi majandus,“ sõnastab UPM-Kymmene Otepää juht Ando Jukk teise lihtsa põhitõe, mis näib erakondadel enne kevadisi valimisi ununenud olevat. Väärtust loovad ettevõtjad ei oota mitte eelkõige seda, et riik neile ärakukkunute asemel uusi turge otsiks või pihta saanud sektoritele toetusi maksaks, vaid maksukoormuse ülevaatamist viisil, mis soosib töökohtade loomist, ning usalduslikku ja lugupidavat suhtumist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.11.24, 15:51
Rail Balticu hetkeseis: milliseid jaamu ehitatakse ja millal need valmivad
Rail Balticu Ülemiste terminali ehitustööd käivad: mitmed töövõtjad on juba kaasatud ja õige pea kuulutatakse välja veel neli hanget. Peagi alustatakse jalakäijate rõõmuks ka T1st Ülemiste Keskuseni viiva tunneli ehitamisega.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele