Ära on tüüdanud see riigihangete rokk

Uusim näide hankesüsteemi kurioosumitest on Leedu firma Kelprojektase tegevus Eesti turul.  Leedukad olid kodumaal edukalt läbi löönud ja tahtsid 2013. aastal saabuda võidukalt ka siia. Nad tegid ridamisi pakkumisi projekteerimishangetel, kus neile tagas edu ei miski muu kui vana hea madalaim hind. Hankijad astusid aga jälle sama reha otsa ja sõlmisid Kelprojektasega lepinguid mitmete teelõikude projekteerimiseks – ainult selleks, et hiljem näha, et tööd ei saa valmis. 

Nüüd järgneb küsimus, kes vastutab. Kelprojektas avastas, et tal pole tööde tegemiseks piisavalt inimesi, Eesti projekteerijate palgad on ootamatult kõrged, reeglid on siin teistsugused kui Leedus ja üleüldse on turg karmim.

Äripäeva meelest kõlavad Kelprojektase põhjendused nagu lapse jutt. Kui sa soovid vallutada uut turgu odava hinnaga, siis on see seaduste piires sinu vabadus, aga sa pead suutma selle kinni taguda. Riigihangete kontekstis pole põhjendamatult madal pakkumine aga lubatud ja tekib küsimus, kas tõesti leedukad olid nii naiivsed, kui nende pressiesindaja kommentaaridest nähtub.

Pigem tundub, et teadlikult sõlmiti lepinguid, mille kohta oli teada, et nende täitmine läheb raskeks nii antud aja kui raha raamis.

Kokkuvõttes saab eraettevõte Kelprojektas siiski oma vitsad kätte ning pressiesindaja sõnu, et tegemist on väärtusliku õppetunniga, pole põhjust kahtluse alla seada. 

Mis on hankijate vastutus? Äripäev usub, et hankijad peaksid julgemalt rakendama valikul teisi kriteeriume hinna kõrval. Huvitav on maanteeameti õigusosakonna riigihangete talituse juhataja Andry Palu väide, et nad on ka kasutanud projekteerimishangetes teisi kriteeriume peale hinna, kuid see ei andnud efekti.  Võimalik. Samas võib ka olla, et maanteeamet ei taha lihtsalt endale jama kaela.

Ametil on ju seljataga kurb kogemus Nortaliga. Just püüdluses välistada alapakkumused kirjutas amet ühe IT- hanke tingimustesse, et hankel edukaks osutumisel annab enim punkte pakkumuste keskmisest hinnast kümme protsenti allapoole jääv hind. Nortal aga trikitas oma Leedu ja Soome tütarfirmat kasutades pakkumisi tehes nii, et enda hinda täpselt õigesse vahemikku rihtida. Ametlikuks võitjaks sai rehepapp ja arusaadavalt suurendas see ametnike pelgust.

Seega ainsaks lahenduseks on lõpuks ometi luua seaduse tasemel riigihangete süsteem, mis laseks valida parimat pakkumist, mitte ei lähtuks vaid hinnast. Paljastav on ehituskonsultatsiooniettevõtete liidu juhi Merike Rannu märkus, et Kelprojektase Eestisse tulemise tagajärgedega seotud probleemid on pigem tavapärased.

Seda rokka, mida maanteeamet, Tallinna kommunaalamet, Kelprojektase konkurendid ja Eesti liiklejad-maksumaksjad nüüd helbivad, tuleb riigihangete supiköögist juba aastakümneid. Vahetame retsepti.