Lähem tutvus Exceliga tõi ERRi juhi koha

Kahe kange vahelt välja nopitud ERRi uus juht võib olla targem valik, kui ringhäälingu nõukogu seda ise arvanud oleks. Postimehe peadirektori ametit pidanud Erik Roose teab, kui raskelt tuleb raha ja kui lihtsalt see kaob. Seega teab värske juht, et väljaminekutele on väga raske piire seada, kui ei ole teada, kust piir täpselt läheb.

Äripäeva hinnangul ongi Roose kõige suurem ülesanne teha selge vahe sisse vajadustel ja tahtmistel, st milleks ERRi on vaja versus mida kõike teha tahaks, toodagu vaid raha. Exceli tabel, mille kasutamist peetakse Roose tugevusalaks, on siin hea abimees. Äripäev soovitab suure pildi koostamisel tabelisse võtta kogu meediamaastik, siis joonistub selgemini välja, mis on ringhäälingu ülesanded. Ressursid on väikesel turul piiratud ja maksumaksja rahakoti toel meediaturul konkureerimine ei pea olema ERRi väljakutse.

ERRi positsioon on praegu erakordne Euroopas ja kogu maailmas, olles maksumaksja finantseerituna riigi suurim meediaorganisatsioon. Juba Roose ametiajal tuleb vastata küsimusele, kas rahvusringhäälingu ülesannete teostamiseks peab see tingimata nii olema. Kui rahaküsimus on jätkuvalt ERRi puhul põhiteema, võib suurusest saada koorem, ning seda olukorda vaja pole. ERRi usaldusväärsus on kõrge ja selle hoidmine on väärtus, mis tuleb turuhaaramisplaanist kõrgemale seada.

Tähelepanu venekeelsele inforuumile

Eestis ei ole seda probleemi, et riikliku meediata jääks inimesed usaldusväärse infota. Erakanalid toodavad head programmi ning sõltumatu, kiire ja kõiki valdkondi katva info saab vaevata ja üldjuhul ka tasuta kätte erameediastki. Venekeelses inforuumis on olukord keerulisem ning siin peab kas ERR üksi või koos erameediaga senisest paremini esinema.

ERR jääb tõenäoliselt veel pikaks ajaks absoluutseks liidriks väga heal tasemel publitsistika, laste-, kultuuri-, loodus- ja sotsiaalteemaliste saadete tootmises. Siingi on maksumaksjad tihti abiks ministeeriumite ja riigiasutuste toetuste kaudu, mida erakanalitel saada ei õnnestu. ERRi rahaasjad ei ole lõpuni selged, aga selgust on vaja.

Arvudes hästi orienteerujana tõi Roose valimisõhtul välja numbri, et leibkonna kohta kulub ERRile vaid 4–5 eurot kuus. See polevat võrreldav summaga, mis tuleb välja käia mõne paberlehe kuutellimuse eest. Tõsi, paberlehest on võimalik loobuda või tellida midagi muud. Pealegi on selle 4–5 euro puhul juttu vaid riigieelarve ERRi realt laekuvast toetusest, varjatud rahastamist on rohkem. ERRi positsioon on praegu hea selleks, et rahulikult olukord üle vaadata ja leppida kokku, mille jaoks see 4–5 eurot kuus läheb ning siis sellele keskenduda.

Sõna “koostöö” kõlas kandidaatide suust tihti ning Äripäev soovitab seda ka juhivalimiste järel meeles pidada. Kõige radikaalsem koostöö erakanalitega oleks see, kui ERR vabastab kõik kanalite käigushoidmise ressursid ja suunab need programmi tootmisesse, ülekannetesse jm, milleks ollakse hästi valmistunud. Usutavasti pakuksid nii TV3 kui ka Kanal 2 head eetriaega ERRi laste-, loodus- või kultuurisaadetele ja spordiülekanded oleks lausa kirss tordil mõlema erakanali jaoks.

Äripäev tuletab meelde ka Igor Rõtovi ettepanekut emiteerida 100% ERRi aktsiaid Tallinna börsil või varasemaid ettepanekuid ERR erastada ja/või jagada ülesanded erakanalite vahel. Praeguses üldises optimismituhinas ei pruugi need ideed suuremat toetust leida. Samas – justnimelt tabelites näevad need suurt pilti vaatavad ettepanekud paremad välja.