Lõikaks kolmandiku vanemahüvitist maha

Sotsiaalministeerium kohendab vanemahüvitist paindlikumaks ja võrdsemaks, et pikk lapsehooldus emade tööelule takistuseks ei saaks ja nad ettevõtete juhtide seas kõrgemas hinnas oleks.

Kui see tõsiselt eesmärgiks võtta, soovitab Äripäev teha kahte asja: lühendada vanemahüvitise maksmise aega 18 kuu pealt 12-le, aga ülejäänud raha peab minema selleks, et vanematel oleks võimalus laps lasteaeda paigutada või mõistlikel tingimustel lapsehoidjat kasutada.

 

Töötamine pole enam karistatav

Praegu plaanitavate muudatuste sees mõte lubada lapsega kodus oleval vanemal hüvitises kaotamata töötada, kuni ta töötasu ei ületa poolteisekordset Eesti keskmist palka. Praegu jookseb see piir 1500 euro kandis. Tasu on küll limiteeritud, aga ütleme, et kuhugi tuli ju piir tõmmata.

See on hea lahendus lastega kodus olevatele emadele (95 protsendil juhtudest) ja isadele (ülejäänud 5 protsenti), kelle amet ja oskused võimaldavad piltlikult laps puusal palgatööd teha. Või kellel on, kuhu panna ka väiksem laps. Eesmärki hoida emad tööandjate radaril täidab see punkt samuti iga kell. 

Ministeeriumi plaan on, et 18 kuud makstavat hüvitist võib lapsevanem välja võtta kolme aasta jooksul, kordamööda töötades ja kodus olles. See kõlab küll nagu unistus töötaja poolt vaadates, aga on kaugel sellest, et meeldida tööandjale. Peab ta ju olema valmis lühikese etteteatamise peale lapsevanemale asendaja leidma, kes on nõus peatselt jälle koha loovutama. Siit vaevalt plusspunkte oodata on. 

Mida tooks aga see, kui vanemahüvitise maksmise pikkust kolmandiku võrra kärpida – 12 kuule? Esiteks muidugi suure protestilaine, sest luksusliku hüve piiramine ongi valus. Ja luksuslik see on, riigile läheb kogu vanemahüvitiste süsteem aastas maksma 300 miljonit eurot ja summa kasvab igal aastal. Paraku laste arvu kasvatajana see enam ei eriti tööta, nagu tõdes rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit juba viis aastat tagasi, emad hoiab töölt eemal aga sellegipoolest. Ja juba siis nimetas Tiit ühe uue meetmena hea lastehoiu korraldamise.

Suur osa emasid-isasid läheb pärast hüvitise tähtaja möödumist tööle. See on lühema pausi järel lihtsam: tööelu on veel meeles, seadused-masinad-töötingimused pole nii palju muutunud, et õppimist tuleks A-st ja B-st peale hakata, kaastöötajad on suures osas samad. Selleks kohustust muidugi pole, kel võimalik või kes peab vajalikuks, saab olla lapsega kauem kodus.

Lasteaed tööle kui kellavärk

Riik omalt poolt peaks aga garanteerima hästi töötava lastehoiu. Arvestama peab, et hoidmist vajaks siis lisaks ka osa ühe aasta vanuseks saanud lapsi, olgu siis lastesõimes või toetatud lapsehoidjateenusega. Ja igaks juhuks Tallinna juhtidele eraldi, et nõmmekale Õismäel või kalamajalasele Lasnamäel antud koht ei ole OK.

Jah, lasteaedadega tegelevad omavalitsused, riik saab mõistliku lisaraha eest aga nõuda ka suuremat mahtu ja võrdsemat lapsehoiu kvaliteeti. Selleks ju haldusreform mõeldud oligi.

Nõustuda tuleb Siim Kallasega, et omas ajas oligi vanemahüvitis kõva sõna. Oli teistmoodi kui teistel ja täitis algul ka eesmärki: sünde tuli juurde ja eriti motiveeris see kõrgemapalgalisi. Aga ka Kallas möönab, et olud võivad olla muutunud.