Jäta menüü vahele
Artikkel
- Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Robot jääb oma aega ootama
Foto: Anti VeermaaAjal, mil ettevõtjad on püsti hädas tööjõu leidmisega, ei riski nad robotite abikäsi vastu võtta, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
SEB uuring näitab, et Eesti ettevõtjad jäävad automatiseerimise innukuselt Lätile-Leedule alla ja on nõus pigem kasumis kaotama, kui innovatsiooni ja tootearendusega tegelema, et palgatõusule sellega katet tekitada.Puhtalt Lätile ärategemise mõttes aga ettevõtted ühtki investeeringut tegema ei hakka, paradoksaalsel kombel segab inimkäte asendamist robotkätega osalt seesama inimkäte puudus.Innovatsioon, automatiseerimine ja digitaliseerimine – nendega jõuavad ettevõtted järgmisele tasemele, tööstuses kannab see nime Industry 4.0. Aasta tagasi võtsid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit näidisettevõtteks keskmisest isegi rohkem automatiseeritud metallitööstusettevõtte Hyrles ja käis läbi kõik tema äri nurgad. Tulemus üllatas nii uurijaid kui ettevõtet ennastki, selgus, et ressursse kasutati vaid 60% ulatuses.Miks siis ettevõte seda viimast välja ei võta? Ilmselt on põhjuseks raha: lisaefektiivsuse tõusu saab siis, kui teha hulk investeeringuid ja muutusi protsessides.LHV asutaja Rain Lõhmus põhjendas Äriplaani konverentsil automatiseerimise asemel inimestel palgal pidamist nii: selle ajaga, mil ostetud automaatsüsteem ennast ära tasuma hakkab, on ta juba vananenud ja vaja on uut, seega on majanduslik mõistlik kasutada inimesi. Samas võtab LHV pank uusi lahendusi järjest kasutusele, mis muud need mobiili- ja internetipank on.Palun tulge tööleTööstustootjatel on oma põhjused, miks automatiseerimise ja digitaliseerimisega ei kiirustata, kuigi seda üldiselt möödapääsmatuks peetakse. Eesti tehased pole kuigi vanad ja ka nende seadmepark on suhteliselt värske. Tööstusseadmete kasulik eluiga on 10–15 aastat ja need tuleb enne ära tarvitada, kui uued mängu tuua. Selleks et neid paremini kasutada, on aga töösturitel vaja praegu töötajaid juurde palgata. Tööjõupuuduse pärast tuleb tööstustel juba tellimustest loobuda, nii terav on asi. Nende hinnangul on tööjõukvoodi leevendamine esimese järjekorra teema. See, et IT-töötajaid saab kvoodivabalt tööle võtta, näeb nende silme läbi küll noobel välja, aga tööpuuduse tegelik valukoht on tootmises, kust Eesti ekspordikäive tuleb.Tegelikult saab sellest aastast tuua ka hoogsa investeerimise näiteid. Eriti paistab silma puidutööstus, kus kaks tehast on avatud ja kolmas tulemas. Teisalt aga alles pööras ettevõtete kasum alles kasvule, nii et raha investeeringuteks ja julgust ehk just kogutakse.Investeerimisjulguse jaoks on vaja kindlust ka riigilt. Enne suuremat rahapaigutust tahetakse veenduda, et riigi maksurahmeldused on möödas. Ettevõtlusminister Urve Palo otsus katkestada omavalitsuste ettevalmistused kiire interneti maaletulekuks võib küll olla vesi ettevõtluse veskile, kuid näitab, et ootamatud pöörded pole minevikku jäänud.Osa ettevõtteid, kes on põhimõttelise automatiseerimisotsuse juba ära teinud, põrkab kokku uue takistusega: liinide pakkujatel on tellimusi nii palju, et mõne süsteemi ooteaeg on veninud mitme aasta peale. Nii võivad seadmed vananenud olla juba saabumise hetkeks.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parim juht: karjumises pole ma kunagi hea olnud
Eesti parimaks juhiks valitud IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omaniku ja juhatuse esimehe Ivo Suursoo sõnul on raskete otsuste tegemise juures kõige olulisem viisakas kommunikatsioon ja inimlik selgitamine. Talle meenus vaid üks kord, mil ta ise on häält tõstnud.
Eesti parimaks juhiks valitud IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omaniku ja juhatuse esimehe Ivo Suursoo sõnul on raskete otsuste tegemise juures kõige olulisem viisakas kommunikatsioon ja inimlik selgitamine. Talle meenus vaid üks kord, mil ta ise on häält tõstnud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riik süstib Hinrikuse ja Tamkivi fondi 10 miljonit riskiraha
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.