Artikkel
  • Kogemustega Eesti telgitegijad tähistavad ettevõtte juubelit

    Hilleberg on tuntud oma kvaliteetsete ja kena välimusega telkide järgi, mida ostetakse mõnusa matkakogemuse saamiseks hea meelega Euroopast Ameerikani välja. 25aastase kogemusega ettevõtte tooted valmivad siinsamas Eestis ning kompromisse ei tehta, välja saadetud tooted on maailmatasemel.

    Juhataja Juta Heinvee sõnul ongi üks Hilleberg Eesti edu saladusi just töötajad, keda on õnnestunud oma ridadesse värvata ja mis veelgi tähtsam, seal ridades ka hoida. Tänase kiire tööjõu voolavuse juures on lausa imekspandav, et nendest, kes siin töö käima tõmbasid, on alles veel lausa pooled. Heinvee ise nende hulgas.
    Praeguseks on ettevõte kasvanud juba peaaegu 40 inimeseni ja suur osa neist on olnud palgal üle kümne aasta. „Minnakse, siis pensionile,“ muigab Heinvee ning kinnitab, et tööjõu kvaliteediga võib küll väga rahul olla. Arvestades, et tehas toimetab pisikeses Raplas, on seda enam tore näha, et pakutakse konkurentsivõimelise palgaga stabiilset tööd.
    Just stabiilsus ongi see, mille tõttu Juta Heinvee hinnangul on inimesed ilmselt tulnud ja jäänud. „Alustasime 90ndate lõpus, täpselt sellel ajal, kus esimene Vene rubla krahh tuli kaela ja paljudel ettevõtetel tekkisid probleemid. Sellel hetkel oli Eestis muidugi palju õmblusfirmasid,“ meenutab naine, kelle algatusel koos endise Klementi kogemusega töötajatega õnnestus kohalikku väikelinna tekitada maailmatasemel ettevõtte haru.

    Hilleberg teeb telke juba 50 aastat

    Hilleberg Eesti on kohalik haru ettevõttele, mille ajalugu ulatub kaugele eelmisesse sajandisse. Oma 50aastase ajalooga ollakse kindlasti üks vanemaid edukaid perefirmasid kogu maailmas. Aasta oli 1971, kui metsamehena leiba teeniv Bo Hilleberg otsustas ettevõtte luua ja hoopis metsas vajaminevate asjade tootmisega tegelema hakata.

    Telkide meisterdamine pidi alguses kõige muu kõrval vaid väike lisaharu olema, kuid Bo abikaasa Renate tõi sellesse plaani pöörde ja edasine on juba ajalugu. Kuna kirglikku metsameest oli alati närvi ajanud telkide ebapraktiline ülesehitus, hakkas naine tegutsema ja haruks planeeritud telgiõmblus viis ettevõtte edule.

    Hillebergi ja tema toodete tutvustust saab vaadata allolevast videost.
    Kuidas Eestis tootmine käib, näeb aga siit:

    Iga algus on raske

    Algus oli muidugi raske, väljaõpe keeruline ning aeganõudev. Ometi saadi tehas tööle, palgati inimesi juurde. Tekitati neile stabiilne keskkond ning sissetulek ja pöörati suurt rõhku sotsiaalsele poolele, mis nüüd juba tavapärane, kuid 90ndatel ikka väga uuenduslik asi oli, sest töötajatesse panustati siis vaid täpselt sellises mahus, nagu seadus ette nägi. Hilleberg Eesti tegi alati rohkem, kui nõutud.
    Nagu näha, tasus selline innovatiivne mõtteviis ennast ära. Töötajad on lojaalsed ja ettevõte edukas siiamaani välja. Põhimõtteliselt ongi jõutud nii kaugele kui olemasolevates tingimustes võimalik. „Töötame nii-öelda selg vastu seina,“ muheleb Heinvee, vihjates sellele, et ruum olemasolevas hoones on täiel määral ära kasutatud. Samas 1–2 vaba kohta on ettevõttes praegugi saadaval, kuid täita neid liiga lihtne ei ole.
    Värbamisprotsess toimib väikeses kohas hoopis teisiti kui suurlinnas. Näiteks mõnes portaalis tööotsimise kuulutusi lapates saab juba ilma nimedetagi aru, kes need inimesed on, kes selle sinna üles riputanud. „Kui oleme personali otsimas, siis valime ikka väga hoolega. Läbirääkimised mõne inimesega käivad, eks näis, kuidas need lähevad. Peame hästi palju vaeva nägema, et personali selekteerida. Oluline on kvaliteet ja töödistsipliin. Väike koht, nagu see Rapla on, saame käsitsi otsida. Näiteks helistame inimestele, keda me teame, et on sobiv ja parajasti eelmisest töökohast ümber istumas," jagab Heinvee.

    Värbamisprotsess on hoopis teine tera

    Oluline vahe on ka selles, et isegi tänasel päeval ei saa mõni inimene tööle tulla, kuna lihtsalt ei ole võimalust ühistranspordi puudumise tõttu füüsiliselt kodust igapäevaselt kuidagi tehasesse kohale saada. Samas pole Heinvee sõnul Hilleberg Eesti ilmselt ainus kohalik ettevõte, kes töötajaid sellisel viisil otsib ning leiab.
    „Ma arvan et neid on ikka palju veel tegelikult, eriti väikestes kohtades. Seal on plussid, aga muidugi omad miinused samuti. Eks me kasutame palju ka isiklikke kontakte ja leiame väga häid pärleid nii. Natukene kannatust ja ikka jälle leiab mõne.“
    Aga kuivõrd Rapla kinnisvara pind on peaaegu 100% rakendatud, siis seal tuleb piir ette. Samas, kes tunneb, et see töö just tema nime kutsub, saabki pakkuda ennast telke õmblema Hilleberg Eesti alltöövõtjate juurde. „Telki saab õmmelda nii Viljandis kui ka Tallinnas. Harjumaal tegelikult ka, aga sealgi on juba pind rakendatud.
    Alltöövõtjatega kokku pakub Hilleberg Eesti mõnusat tööd ja head palka ligi 120 inimesele, mis meie mõistes on väga hea saavutus. Eks seda edu on tähele pandud ka, erinevaid ettevõtlusauhindu on aastad toonud omajagu. Oluline on olnud ka tootemahu kasv. Kui alustati umbes 3000ga, siis nüüdseks väljub Rapla tegijate nobedate näppude alt lausa 25 000 telki ja matkatoodet aastas.
    Kui eestlane tahab Hilleberg Eesti telki osta, siis tuleb tal selleks sammud Matkasporti seada. Naljakal kombel jõuavad tooted sinna aga ringiga – kõigepealt Raplast Rootsi ja siis sealsest laost meie poodidesse tagasi.
  • Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Euroopa tipp-poliitikute plaan teeb Eesti töösturitele karuteene
Veelgi ühetaolisem Euroopa ühisturg ei lahenda Eesti-suguste väikeriikide probleeme, ütles intervjuus Äripäevale rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross.
Veelgi ühetaolisem Euroopa ühisturg ei lahenda Eesti-suguste väikeriikide probleeme, ütles intervjuus Äripäevale rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross.
Eesti 200 oli järjekindlalt Boltile kahjumliku direktiivi vastu
Eesti 200 on järjekindlalt olnud vastu platvormide direktiivi vastuvõtmisele, mis on Eesti tehnoloogiahiiu Bolti jaoks ebasoodne.
Eesti 200 on järjekindlalt olnud vastu platvormide direktiivi vastuvõtmisele, mis on Eesti tehnoloogiahiiu Bolti jaoks ebasoodne.