Kuidas spordi- ja tervisekulude maksuvabastust kasutada?

Palju kriitikat saanud maksumuudatuste nn kobareelnõule pookis uus valitsus külge ka tulumaksuseaduse muutuse. See muudatusettepanek elas üle ka valitsuse vahetumise ja varem kavandatu sai uue koalitsiooni ajal seaduseks.

Allpool saab selgeks, millised spordi- ja tervisekulud ja mis ulatuses järgmisel aastal erisoodustusmaksust pääsevad.

Maksimaalne maksuvaba summa on 100 eurot kvartalis

Maksuvabastus on seotud siiski üsna olulise piiranguga: 100 eurot töötaja kohta ühes kvartalis. Tundub, et suuremas summas maksuvabastust ei kannatanud riigieelarve välja.

Seadus toob täpsemalt loetelu, millised on need kulutused, mida tööandja võib maksuvabalt teha:

avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused;tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused;taastusravile ehk taastusarsti, füsio­terapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele tehtavad kulutused;ravikindlustuslepingu kindlustusmakse.

Maksuvabastust ei saa rakendada kulutustele, mida selles loetelus ei ole. Küll aga võib tööandja valida, milliseid loetelus nimetatud tegevusi ja millises summas ta töötajatele soodustust kasutades võimaldab. Näiteks võib tööandja otsustada, et tema ette­võtte töötajatele hüvitatakse ainult spordiüritustest osavõtmise tasu või ainult taastusravi kulutused. Samas võib anda ka töötajale valida sobiva kulutuse.

Kindlasti tuleb arvestada, et maksu­vabastuse piirmäär (100 eurot kvartalis) on ette nähtud konkreetse töötaja kohta ega ole üle kantav tööandja teistele töötajatele ega teistesse arvestusperioodidesse (nt järgmisesse kvartalisse). See tähendab, et kui näiteks töötaja Mari ei soovi ühe kvartali jooksul ettenähtud soodustust kasutada, ei saa seda soodustust üle anda töötaja ­Jürile või kasutada topelt järgmises kvartalis.

Tööandjal on õigus, mitte kohustus

Selliste kulutuste katmine on tööandja ­õigus, mitte kohustus. See tähendab, et tööandja võib ka otsustada, et hoolimata maksuvabastusest töötajatele sellist soodustust üldse ette ei nähta, või otsustada, et kulutusi hüvitatakse väiksemas määras.

Samas, kui tööandja otsustab võimalust kasutada, tuleb maksuvabastuse saamiseks võimaldada selliste kulutuste hüvitamist ühetaoliselt kõikidele töötajatele. Seega näiteks juhul, kui ehitusettevõtjast tööandja otsustab, et spordi- ja tervisekulud hüvitatakse vaid konkreetselt ehitusel töötavatele töötajatele, aga mitte sama ettevõtte kontorirottidele, siis maksuvabastust rakendada ei saa.

Uus regulatsioon ei too muutusi nendes kulutustes, mida tööandjal on ka praegu võimalik teha maksuvabalt, näiteks töötajate kohustuslik tervisekontroll. Samuti kulutused töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud terviskahjustuse raviks.

Mis on rahvas­pordiüritus?

Seaduseelnõu seletuse järgi on rahvaspordiüritused sellised üritused ja ürituste sarjad, kuhu on võimalik minna kõigil soovijatel: Tartu maraton, järvejooksude sarjad jms. Avaliku rahvaspordiüritusena ei kvalifitseeru sportlikud ettevõtte suve- või talvepäevad või nendega sarnased kitsamale ringile suunatud üritused.

Kindlasti võib vaielda, kas ülevabariigilised politseinike suvemängud on selle seadusemuudatuste valguses avalik üritus või siiski piisavalt piiratud iseloomuga. See, milline üritus täpselt loetakse piisavalt avalikuks ürituseks ja milline mitte, selgub järgmisel aastal, kui seadus kehtima hakkab.

Kui avalikust spordiüritusest võtavad tööandja töötajad osa meeskonnana, jagatakse võistkonnale hüvitatav osalemistasu võistkonna liikmete arvuga. Näiteks kui töötajad osalevad seiklusspordiürituste sarjas, kus saab osaleda kolmeliikmelise võistkonnana ning võistkonna osalustasu on 270 eurot, siis ühe liikme osavõtutasuks loetakse 90 eurot.

Ettevõttesisese spordiklubi liikmemaksu hüvitamine on maksuvaba

Kõige tüüpilisem kulu, mida tööandja saab nüüd maksuvabalt töötajale hüvitada, on spordiklubi liikmemaks. Küll aga ei ole võimalik maksuvabalt hüvitada spordivahendeid, riideid ega jalanõusid, mida tegevuse harrastamiseks võib vaja minna.

Maksuvabastuse alla võib minna ka ettevõttesiseste spordiklubide liikmemaks, sest tavaliselt on sellised klubid loodud selleks, et töötajad saaksid soodustingimustel külastada mõnda spordiklubi või kasutada mõnda spordirajatist.

Maksuvabastuse piirmäära saab kasutada, arvestades nende töötajate arvu, kes ettevõttesisese spordiklubi teenust kasutavad, mitte töötajate koguarvu ettevõttes. Näiteks kui Omniva spordiklubisse kuulub 400 töötajat, kuid kokku on Omnivas 1500 töötajat, saab Omniva oma sisemise spordiklubi liikmemaksu hüvitada siiski kokku 40 000 euro ulatuses kvartalis. Tööandjal lasub kohustus pidada ise arvestust, mis võimaldab vajadusel töötajapõhise maksuvabastuse piirmäära kasutamist maksuhaldurile tõendada.

Kui tööandja soetab ettevõttele kuuluvate või tööandja kasutuses olevate spordirajatiste jaoks uusi vahendeid või seadmeid, tuleb need kulud endiselt maksustada.

Massööril peab olema tervishoiu­töötaja ­tunnistus

Taastusraviteenuseid ei maksustata erisoodustusena, kui neid osutab vastava kutse omandanud spetsialist, kellel on kutsetunnistus või kes on kantud tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse. Tervishoiutöötajad on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris ning väljastatud kutsetunnistused on registreeritud kutseregistris.

Seega näiteks kutsetunnistuseta massööri teenuse eest tasumine maksuvabastuse alla paraku ilmselt ei lähe. Sellest on äärmiselt kahju, sest just massaažiteenused on töötajate ühed sagedamini kasutatavad teenused ning tihtipeale on vajadus nende teenuste järele tihedalt seotud töötamisega (nt istumisest tingitud õlavöötme vaevused jms).

Vabatahtlik ravi­kindlustus

Viimasel hetkel lisati seadusesse võimalus töötaja suhtes sõlmitud ravikindlustuslepingu maksete hüvitamiseks. Siin mõeldakse vabatahtlikku ravikindlustust, mitte sotsiaalmaksus sisalduvat ravikindlustuse osa. Vabatahtlik ravikindlustus võib hõlmata näiteks kokkulepet kindlustusseltsiga, et selts kannab eriarsti ravikulud nii, et kindlustatud isik ei pea pikas järjekorras haigekassa rahastust ootama või näiteks hüvitatakse õnnetuse tagajärjel tekkinud puudega seotud abivahendite kulud jms.

Karta on, et sellise kindlustuse kindlustusmakse on siiski suurem kui 100 eurot kvartalis, nii et mingi osa tuleb siiski kanda ka töötajal endal või, kui maksja on tööandja, tuleb 100 eurot ületavalt osalt tasuda erisoodustusega seotud maksud.

Autor: Maret Hallikma, advokaadibüroo Primus vandeadvokaat