Kuidas iga päev targemaks saada?

Inimene peaks end püüdma arendada iga päev selliselt, et kui ta õhtul magama heidab, on ta veendunud, et sai mõne uue teadmise päeva jooksul juurde. Lai teadmistepagas aitab kaasa analüütilisele mõtlemisele ning muudab keeruliste ülesannete lahendamise lihtsamaks. Kuidas aga iga päev targemaks saada? Kuigi lugemine on üks variant, pole see sugugi ainus viis, kuidas teadmisi koguda. Nõuandeid jagavad Time, Inc ja The Entrepreneur.

Mõista, milleks sa arvutit ja internetti kasutad. Lisaks sotsiaalmeedia sirvimisele võib arvutit ja internetti kasutada ka muuks otstarbeks. Püüa analüüsida, kui kaua aega sa sotsiaalmeedias veedad ning mõtle, mille kasuliku jaoks võinuksid sa selle aja hoopis kasutada. Lisaks Facebookile, Twitterile ja Snapchatile võib internetist leida kasulikke ja motiveerivaid filme, videoloenguid ning põnevat lugemist.

Pane uued teadmised kirja. Kui sa päeva jooksul mõne põneva idee või fakti peale juhtud, pane see endale märkmikusse kirja. Nii saad sa hiljem oma kirjapandut sirvida ning kogutud uued teadmised võivad sulle uusi ja põnevaid ideid anda.

Koosta “tehtud” asjade nimekiri. Kui reeglina soovitavad inimeste tööharjumusi uurinud teadlased ja eksperdid iga päev koostada tegemist vajavate asjade nimekirja, siis USA investor ning riskikapitalist Marc Andreesen on soovitanud koostada “tehtud” asjade nimekirja. Ehk siis: kui sa midagi märkimisväärset päeva jooksul teed, pane see endale kuhugi kirja. Nii kogud sa “saavutusi” ning see motiveerib sind edasi tegutsema.   

Mängi arendavaid mänge. Probleemide lahendamisel võib osavaks saada ka nii, kui sa mängid arendavaid ja tõsist mõttetööd vajavaid mänge. Mängi arvutis, nutitelefonis või hoopiski päriselt selliseid mänge nagu male ja “Scrabble”.

Otsi endale targad sõbrad. Lihtne viis targemaks saada on viibida tarkade inimeste seltskonnas. Näiteks on öeldud, et inimese IQ on keskmine tema viie kõige lähema inimese omast.

Loe palju. See soovitus pole ilmselt kellelegi üllatav: sa ei saa targemaks ega kogu infot kui sa midagi ei loe. Lugeda võib nii ajalehti, ajakirju kui ka raamatuid. Vali välja endale meeldiv valdkond ning püüa end asjadega kurssi viia.

Selgita uusi teemasid ka teistele. Kui sa äsja omandatud informatsiooni teistele edasi anda ei suuda, pole sa asjast järelikult õigesti aru saanud. Kui aga suudad, võimaldab see sul oma teadmisi kinnistada kui ilmselt tekitab ka uusi ja huvitavaid küsimusi. Info saamine on oluliselt lihtsam kui selle omandamine ning sünteesimine.

Tee enda jaoks uusi asju. Pane end kirja mõnele veebikursusele või mine mõnele koolitusele kohale. Õpi midagi, mida sa ei arvanud, et võiksid kunagi õppida. Õigupoolest ei pruugi sul õpitut isegi eriti tarvis minna, ent kindel võid olla selles, et see tegelikult arendab su mõtlemist ning arusaamist maailmast. Selle kohta võib näite tuua Apple’i asutaja Steve Jobsi näol, kel pärast koolist väljalangemist palju vaba aega oli. Ta otsustas osaleda kalligraafiakursusel ning seal omandatud teadmised disaini kohta mängisid kindlasti rolli, kui ta esimese Maci välimusele mõtlema hakkas. 

Õpi uut võõrkeelt. Uue võõrkeele õppimine ei tähenda, et sa peaksid selles väga ladus olema. Küll aga nõuab võõrkeele õppimine süsteemsust ning distsipliini. Need omakorda on omadused, mis tulevad kasuks igale inimesele.