Äripäeva kirjutab tänases juhtkirjas, et juba praegu, enne ametlikku lõppu, saab konkursi maksuameti juhi kohale kuulutada ebaõnnestunuks. Fakt, et Enriko Aava, Aivar Sõerdi ja Aivar Rehe jälgedes astumiseks avaldas soovi vaid praegune ameti peadirektori kohusetäitja Marek Helm on selle piltlikuks tõestuseks.
Raske on tuua näidet, kus Eesti avaliku sektori ühesse sõlmametisse kandideerimise vastu oleks olnud niivõrd leige huvi. Naljaga pooleks - isegi Eesti presidendi kohale on alati olnud vähemalt kaks kandidaati. Äripäeva meelest tuleb konkurss tühistada ja korraldada uus.
Pärast seda, kui Enriko Aav otsustas jätkata detsembris karjääri Ameerika Ühendriikides Rahvusvahelise Valuutafondi riigitulude haldamise nõunikuna, kuulutati välja maksu- ja tolliameti peadirektori leidmiseks konkurss.
Miks keegi ei kandideeri? Ootamatult väike huvi on üllatav, sest vähem kui poolteist aastat tagasi korraldatud samal konkursil oli palju kandidaate nii maksuameti seest kui ka väljast. Põhjusi on ilmselt mitu, milleks üks on kindlasti konkursi nõrk korraldus. Veel nõrgem saanuks see olla vaid ühel juhul – kui kandidaate oleks olnud vähem kui üks.
Teiseks võib olla, et potentsiaalsed kandidaadid arvavad, et võimalik maksuameti juht on juba ette välja valitud. Nii juhtus näiteks eelmisel sügisel Tallinna Sadama juhtkonna valimisel, kui osale kandideerinutest ei antud isegi tagasisidet ning otsus sündis poliitikute omavaheliste kokkulepete tulemusel.
Samas on viimasel ajal positiivseid näiteid, kus konkurss riigifirmasse või ametisse on olnud tihe ja läbipaistev. Eesti Posti juhatuse esimeheks kandideeris 19 inimest ning kuigi valituks osutus senine juhatuse liige Aavo Kärmas, oli otsus põhjendatud ja selgitatud. Samamoodi toimus Põhjamaist avatust propageeriva Jaan Männiku juhtimisel Eesti Panga presidendi valimine, kus mitme vooru tulemusel väljus võitjana Ardo Hansson.
On võimalus, et kandidaate pelutab suhteliselt madal palk, näiteks võrreldes pangandusega. Kuid selle peaks korvama saadud kogemus ja prestiiž. Maksu- ja tolliameti renomee on kõrge. Vastupidiselt nii mõnegi teise riigiametiga, on maksuameti juht olnud arvamusliider. Tunnustusena mõjuvad ka huvi nende vastu kas rahvusvaheliste ettevõtete (Sampo) või organisatsioonide (IMF) poolt.
Seega võiks ametisse astumist võtta ka kui investeeringut tulevikku. Tõenäoliselt kaotas palgas ka seni Maailmapanga juures töötanud Ardo Hansson, kuid Eesti Panga ametikohaga kaasnev prestiiž ja võimalus osaleda Euroopa poliitika kujundamisel mõjusid motiveerivalt.
Mida teha? Rahandusminister Jürgen Ligi seisab valiku ees. Kui rahandusminister soovib maksuameti juhti määrata, siis pole mõtet avalikkuse petteks etendada ka konkursi formaati, vaid see selgelt välja öelda. Kaitseminister Mart Laari pseudokonkurss nõuniku kohale, kus võitjaks osutus ministri lähedane sõber ja võitluskaaslane Lauri Vahtre on sellise farsi mõttetuse õpetlik näide.
Äripäev soovitab läheneda avatult ja püüda leida konkursiga parimaid kandidaate. Kui kõigest väljakuulutamise peale pole seda võimalik teha, siis kasutada personalinõustamisfirmasid või teha otsepakkumisi, on see siis maksuameti enda sees, panganduses, audiitorite hulgas või mõnest muus valdkonnas. Maksuamet on seda väärt.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Riigiasutuse juhi ametikoht on poliitiliselt ära määratud ja võrreldes ettevõtlussektoriga on juhil väga kitsad tegutsemispiirid, ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Tegu on raske ja keerulise ametiga ning kindlasti on oma mõju ka üldisel suhtumisel, et pekske ametnikke, vastas PRIA peadirektor Jaan Kallas küsimusele, miks kandideerib riigiasutuste juhtideks nii vähe inimesi.
Hiljuti ametisse nimetatud Eesti Posti juhatuse esimees Aavo Kärmas ütles, et tal ei tulnud mõttessegi kandideerida maksu- ja tolliameti juhi kohale, kuna sama asutuse seest tulnuna pakkus kõrgem ametikoht niigi uusi väljakutseid.
Avalikus sektoris juhikohtade täitmisel on väga tähtis, et sinna saaks maksimaalselt võimekas ja väärikas inimene, aga samavõrra tähtis on ka valimisprotsess, rõhutas ASi Põltsamaa Felix juhataja Anti Orav.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.