Globaalne pilk: Trump kisub tüli USA ülikoolidega, ja see võib olla Euroopale kasulik

Donald Trump ühes oma administratsiooniga on läinud tülli USA tippülikoolidega ning soovib nende tegevust ja meelsust kontrollida. Kui kogu segaduses midagi positiivset püüda leida, võib niisugune pitsitamine tulla kasuks näiteks Euroopa Liidu ülikoolidele. 

Saates “Globaalne pilk” olid seekord külas USAs Michigani ülikoolis õppiv Kaili Malts ning USAs õppinud ja õpetanud, praegune EBSi rektor Meelis Kitsing. 

Kaili Malts rääkis saates, et alates veebruarist on eriti selgelt näha, kuidas Trumpi administratsioon on asunud ülikoolide meelsust mõjutama. Nii on Trump ähvardanud kinni keerata ülikoolide rahakraanid. Kuivõrd ülikoolid on föderaalrahastusest väga sõltuvad, on tegu suure probleemiga. 

Trump ja tema tiim leiavad nimelt, et USA ülikoolid on liialt vasakpoolsed ning konservatiivsest maailmavaatest vaadatakse mööda. Seetõttu on administratsioon teinud ülikoolidele erinevaid ettekirjutusi. 

“Minu ülikool on väga tugevalt mõjutatud hariduse rahastamisest, seega peavad nad selle alla neelama ja kaasa noogutama,” nentis Malts. 

Välistudengeid surutakse välja

Malts selgitas, et mõne nädala eest hakkas keskvõim mitmetele välistudengitele teada andma, et nende viisa kehtivus on lõppenud. Ülikoolid omakorda said niisugusest asjade käigust teada tudengitelt endilt. 

Maltsi sõnul on õppejõud vastutulevad, ülikoolist koduteele saadetud tudengit koolist välja ei arvata ning tal on võimalus teha oma kraad lõpuni veebis. 

Omamoodi märgilised on põhjendused, miks viisa kehtivus lõpetatakse. Näiteks teab Malts tudengit, kes sai aasta aega tagasi kiiruse ületamise eest trahvi ning nüüd toodi see põhjuseks, miks ta viisa tühistati. “Need asjad on ilmselged ettekäänded.” 

Tema sõnul on ka olukordi, kus inimesed ei teagi, et nende viisa on lõppenud. 

“Olen meediast lugenud, et paljudel juhtudel saadetakse välja need tudengid, kes on osalenud meeleavaldustel. Ma ise ei julge osaleda. Ma jälgin kõrvalt neid meeleavaldusi küll,” lausus ta. 

Saate teine külaline, USAs õppinud ja õpetanud, praegu EBSi rektori ametit pidav Meelis Kitsing lausus, et Trump on ette võtnud just USA kõige kõvemad ülikoolid, kuivõrd trumpistlik lähenemine on eliidivastane. 

Kitsing lausus, et tegelikkuses ei too ülikoolide pitsitamine mingit kasu, arvestades, et Trump on võtnud nõuks käima panna tööstuse. See aga eeldaks kvalifitseeritud tööjõu, ekspertide, inseneride ja muude ametite pealekasvu. 

USA tippülikoolide seas paistab silma Harvardi ülikool, mis on teada andnud, et kaebab USA riigi kohtusse. Ja isegi kui Harvardil on head šansid kohtus võita, võib see panna paljusid välismaalasi mõtlema ja kaaluma, kas jätkata oma haridusteed mõnes USA ülikoolis või otsustada hoopis Euroopa oma kasuks. Siin pole vähetähtis ka see, et USA ülikoolid on väga kallid, kohati liigagi kallid, selgitas Kitsing saates. 

Ta arutles, et Trumpi tüli USA koolidega võib moel või teisel osutuda Euroopa Liidu ülikoolidele isegi kasulikuks, muutes nad atraktiivsemaks. Tõsi, nii võib see olla teatud valdkondades, näiteks juhtimises, kus juba on näha, et huvi Euroopa Liidu ülikoolide vastu on suurenenud. Tõsi, see ei ole üksnes praeguse administratsiooni kätetöö, märkis EBSi rektor. 

Saates arutlesid Michigani ülikoolis tudeeriv Kaili Malts ning EBSi rektor, varem USAs õppinud ja õpetanud Meelis Kitsing.
Saadet juhtis Pille Ivask.

Foto: Scanpix