Trükikoda AS Pajo on näide edukalt toimivast perefirmast

1993. aastal Ain ja Rutt Pajo asutatud AS Pajo tegeles algul värvifotode ilmutamisega. Aastal 1997 lõid Tartu Kunstikoolis õppinud Karmen ja Margo Vesselov ettevõtte juurde väikese kujundusbüroo, millest kasvas ajapikku trükikoda. Praeguseks on muud tegevusalad kõrvale jäetud ning poolesaja töötajaga AS Pajo tegelebki ainult trükkimisega.„Meie lemmiktoode on liimköites raamat. Pehme kaanega kataloogid, raamatud, õpikud ja muud trükised liiguvad siit majast läbi kõige ladusamalt. Oleme viimastel aastatel teinud investeeringuid just selle liini protsesside parandamiseks ning see on ka edu toonud: meie viiemiljonilisest käibest moodustavad lõviosa just need tooted, mida kõige paremini teeme,“ räägib Karmen Vesselov, lisades, et samas pole spetsialiseerumine jäik ja valmistatakse ka kõiki teisi reklaamtrükikodadele sobivaid tooteid.

Kahekesi alustatud trükivahendusega tegelenud kujundusbüroo on 20 aasta jooksul laienenud peaaegu tervet peret kaasavaks ettevõtmiseks. Esimesed sammud trükikojaks saamisel olid keerulised, sest varasemad kokkupuuted valdkonnaga puudusid. Isekeskis nimetatakse seda perioodi Gutenbergi ajastuks, sest ka ASi Pajo inimestel tuli enda jaoks trükikunst sisuliselt leiutada. Arenguks vajalikud investeeringud saadi varasematest tegevusvaldkondadest ning aastaid Pärnus ühes majas erinevatel rendipindadel ringi kolinud firmale mängis 2008. aasta majanduskriis kätte võimaluse kolida oma majja Sindis.

2010. aasta lõpus sai AS Pajo hoogu EASilt, mis võimaldas soetada uue trükimasina ja hakata trükkima B1 formaadis paberile.Eelnevast neli korda suurem mõõt andis võimaluse hakata tegelema ekspordiga. Samuti investeerisime vastupidavat köidet tegevasse liimköitemasinasse ja digitaalsesse kvaliteedikontrolli. Järgmise suure sammuna mitmekordistus ettevõtte tootmisvõimsus 2013. aastal KredExi toel soetatud KBA trükimasina abil ja täna läheb juba enam kui kaks kolmandikku toodangust ekspordiks. Investeeringud on plaanis ka lähiaastail, näiteks kvaliteetsesse digitrükimasinasse.

Samas tunnistab Vesselov, et viimased aastad on trükinduses olnud keerulised. „Kui veel mõne aasta eest oli suhteliselt lihtne saada tellimusi Soome turult, siis täna on olukord muutunud: nende seisak on langetanud hindu ja vähendanud koguseid, mis omakorda on meid sundinud põhja asemel lääne poole vaatama. Kuigi konservatiivses Rootsis läheb uue kliendiga kontaktist tellimuseni rohkem aega ning Norra ja Taaniga suheldes hakkab olulisemaks muutuma geograafiline kaugus, oleme siiski saanud ka need turud enda jaoks käima. Ja jätkame muidugi koostööd klientidega Eestis ja Soomes.“